Selline näeb välja metskurvitsa täiskurn

Metskurvits ehk nepp        Scolopax rusticola

Metskurvitsad pesitsevad meil nii kevadel (aprillis-mais) kui teistkordelt ka suvel (juunis-juulis). Sellest metskurvitate isalindudel ka pikk mängulennu aeg, mis peale päikeseloojangut suve keskpaigani kuuldub. Teadupoolest nepiisandad poegade hooldamisest osa ei võta, neid kasvatab emaslind üksinda.

Paraku on metskurvitsate arvukuse langus kestnud juba aastakümneid, aga seda pigem elupaikade hävimise ja kliimamuutuste mõjul. Tänavu võiks meil pesitseda kuni kolmkümmend tuhat metskurvitsa emaslindu.

Elupaikadena eelistavad metskurvitsad niiskemaid ja tiheda alustaimestikuga kuuse-segametsi. Tavaliselt on emaslinnu poolt rajatud pesas neli suhteliselt suurt muna, mida emaslind haub kolm nädalat või mõni päev kauem.

Metskurvits

Metskurvitsate sulestik jätab pruunikirju mulje hoolimata sellest, et sulestikus on arvukalt ka teise värvusega sulgi, aga maapinnal tagab selline sulestik võrratu maskeeringu.

Kaaluvad metskurvitsad kolmesaja grammi ringis. Linnu silmad asetsevad pea külgedel ja see tagab ümbruse hea jälgimise ning putuktoiduliste metskurvitsate äärmiselt tundliku noka pikkus on viis sentimeetrit.

Metskurvitsate vaatlused: LINK