Rongiga Riiga

Postitas Looduskalender - P, 20.11.2016 - 07.07
Autorid

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Vikipeediast

Image
Tartu jaamahoone aastal 2014
Sisu

Tartu jaamahoone aastal 2014

Kui ma seitse aastat Peipsi ääres elasin, siis võõrdusin Eestis rongisõidust. Rongi Mustveesse lihtsalt ei käinud. Aegajalt tegime vanalt raudteetammilt kasevihtasid ja käisime maasikaid korjamas.

Ainsad rongisõidud tegin sel ajal kusagil Euroopas, enamasti lennujaamast linna. Korra, jah, sai sõidetud rongiga pikemat vahemaad Hispaania päikeserannast Malagast Cordobasse. Rongisõit oli lennuliiklusest aeglasem, tüütum ja tegelikult vist isegi kallim.

Sellest aastast aga on mul jälle Tallinnas rohkem käimist ja päris mõnus on hommikusel ajal rongiga Tartust Tallinnasse loksuda. Autoroolis on unisena ja ka hommikuse libedaga päris ohtlik. Bussiga minnes on päris karm püsida kaks ja pool tundi põlved krõnksus istmete vahel. Pealegi on bussisõit kallim.

Eelmisel neljapäeval juhtus aga nii, et Tallinnast tagasi tulles ei õnnestunud mul osta mobiiliga piletit rongile, ilmselt oli kusagil virtuaalavarustes mingi programmiviga.

Buss läks ka kolmveerand tundi varem ja nii ma ühe viimastest kallistest bussipiletitest endale ka ostsin. VIP-kardina taha oma kohale istudes avastasin, et olen kõrvaklapid koju unustanud. Tavaliselt kuulan bussi internetti kasutades poole sõidu ajast mõnda huvitavat loengut Tartu Ülikooli TV lehelt. Seal on väga põnevaid ettekandeid näiteks looduslike pühapaikade kohta.

Mõtlesin, et küllap ongi siis aega rohkem lehvitada allikatele, on ju Tallinn-Tartu maantee ääres ridamisi vanu pühasid allikaid: Saula Siniallikas, Tuhala Nõiakaev, Sepa allikas, Prandi allikad.

Mu kõrvale istusid kaks viksi välimusega meest, kes asusid suure mõnuga rääkima veedetud puhkustest, golfiväljakutest Malaga ümbruses ja tehtud trennidest. Vaatamata bussijuhi tungivale nõudmisele nad turvavöid kinni ei pannud. Mis sa ikka selliste ärimeestega teed. Siis aga läks jutt miljonitele, mis kuluvat millegi ehitamiseks. Püüdsin hoolega magama jääda, sest mind on lapsest saati õpetatud, et võõraid jutte pole ilus pealt kuulata.

Bussiuni on nagu ta on, käisin ikka hooti uneilmas, kui äkki kuulsin kõrvalistmelt lauset, et kerge vaevaga oleks võimalik Tartu-Tallinn raudtee kiirus tõsta 160 kilomeetrini tunnis. Selleks kuluvat ainult need kümned miljonid sinna ja sinna. Tallinnas olevat ka mingi probleem rauteejaamadega, aga selleks küsiti telefonitsi kelleltki aruannet. Põhiline probleem olla selles, et ei Lätit ega Leedut ei huvitavat ühendus Eesti ega Euroopaga. Iga riik ajavat enda asja. Mehed arutasid elavalt, et ega keegi ei hakkagi ju tegelikult Euroopasse sõitma, et vaja on vaid liini Riia lennujaama.

Kui viibid sellises pisikeses plekk-karbis nagu autobuss ja kuuled tahes tahtmata sellist juttu, siis tekib huvi, kes ja miks sellist juttu ajavad. Seda enam, et aeg-ajalt heidan endale ette, et pole Rail Balticu keskkonnamõjude ja raudtee üle pühade allikate rajamist ajakirjanikuna kirjutada võtnud. Ehk oli see looduse etteheide mulle.

Aga tänapäeva virtuaalilm on kõikvõimas ja kiiresti on võimalik guugeldada, et raudteejuht ja Elroni pealik olid otsustanud sõita üheskoos bussiga Tartusse linnahärradele aru andma sellest, kas rongiühendus Tartu kaudu Riiga oleks võimalik. Bussiga! Ja rong läheb kolmveerand tundi hiljem. Sellegagi oleks olnud võimalik volikogu ette jõuda.

Ma jätan siinkohal rääkimata lood raudtee võimukoridoride siseelust, mida lahkelt kõikide lähipinkide inimeste kuuldes räägiti, aga üksjagu vihastas mind see, et ajakirjanikest arvati kui pahadest vaimudest, kes muudkui kõike uurivad. Eraldi olid arutluse all kaks slaidi ettekandest, mida lubati näidata Tartu linnahärradele, aga mitte ajakirjanikele, kes niikuinii tulevad alles peale koosolekut.

Põnev oli muidugi vaadata, kuidas mu kõrvalistunud jutukam rauteemees äkki üht eriti värvilist tabelit kümneks minutiks põrnitsema jäi. Mis seal täpselt seisis, seda püüdsin mitte vaadata. Igatahes helistas ta kusagil Käreveres üle Emajõe voogude sõites veel ühele alluvale ja sai ootamatult teada, et Läti pool võimaldab juba Riiast Valka sõita rongiga, mis 120 kilomeetrit tunnis sõidab. Ja ka seda, et Tartu kaudu Tallinnast Riiga sõitev raudtee ei olegi kilomeetrites märkimisväärselt pikem kui Pärnu kaudu.

Ma ei saa öelda, et see jutt kõik minus ohtralt küsimusi ei tekitanud. Või pidevat tahet suure suuga meestele öelda, et sõitke parem rongiga, seal on kuuljad kõrvad kaugemal.

Igatahes mingil ajal vupsasid nad Tartus Raeplatsi juures bussist välja ja mõne tunni pärast tuli Tartu Postimehelt kurb uudis, pealkirjas seisis: “ Külm dušš tartlastele: Mingist Riia rongist ei maksa unistada.” Ja artikkel ise rääkis asjast nii: “Kui Rail Baltic üldse tuleb, siis Pärnu kaudu, on üldteada. Aga Tartu ja Riia rongiühendusega ei tegele keegi. Seda said Tartu linnavolikogu liikmed täna kahe riikliku raudtee-ettevõtte esindajatelt – Eesti Raudtee arendusdirektorilt Anvar Salometsalt ja Elroni juhatuse esimehelt Andrus Ossipilt – kuulda. /-/ Salometsa ülevaatest selgus, et tegelikult on ka Läti poolel raudtee sellises korras, et rongid saaksid Riiga sõita kiirusega 120 kilomeetrit tunnis. Paraku ei tegele Eesti Raudtee reisijateveoga ja selles küsimuses saaks vaadata Elroni poole. /-/ «Aus on öelda, et Elron ei tegele selle küsimusega,» oli Ossipi konkreetne ja lühike vastus Postimehe mikrofoni ees. «Meil ei ole piisavalt sobilikku veeremit.»

Volinikele oli ta enne öelnud, et Elroni ambitsioon ja prioriteet pole sõita Riiga, sest kui veeremit on vähe, et Eesti liinidel kvaliteeti tagada, on ebarealistlik hakata liikuma Läti pealinna suunas.

«Olen hämmingus,» ütles reformierakondlane Verni Loodmaa, viidates, et Tallinna suuna sõidukiirus 160 km/h ja Riia ühendus ümberistumisega Valgas, mis on kirjas riigi kahe aasta taguses transpordi arengukavas, on päevakorrast maas.”

Sellised lood siis nende “porganditega”. Aga mind painab juba mitmendat päeva küsimus, et kui raudteejuhid veelkord Tartusse bussisõidule kutsuda, siis äkki nad helistavad teelt oma Läti kolleegidele ja küsivad, et kas neil pole juhtumisi ronge üle? Või mõnd ettevõtlikku Läti ärimeest, kes Läti rongi mitte ainult Riiast Valka, vaid kohe Tartu kaudu Tallinna saadaks? Teeks Rail Balticu asemel kohe Rigas Balsams Ekspressi. Loodetavasti tõstab Eesti valitsus lähiajal veel alkoholi aktsiisi ka.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.