Ülevaade aialinnupäevikute kannetest

Aialinnupäeviku esimese kahe kuuga on 385 aias kirja pandud enam kui 10 000 loodusvaatlust. Kokku on vaadeldud 173 linnuliiki, kelle hulgas on mitmeid aedades harva kohatavaid liike nagu näiteks puna-harksaba ja väike-lumehani. Üle Eesti on täheldatud pesadel mune hauduvaid rästaid, rasvatihaseid, vareseid ja mitmeid teisi liike. Siinkohal tuletame meelde, et aias toimetades tuleb vältida pesitsejate häirimist ning kasse ja koeri ei tohiks enam vabalt õue ringi jooksma lasta.

Päevikutesse on aktiivselt üles märgitud ka imetajate vaatlusi: näiteks 63 aias on nähtud oravat ja 38 aias halljänest. Harvem kohatavatest imetajatest on nähtud ilvest kahes aias ja hunti ühes aias.

Praegu otsivad kudemispaika mitmed aedadeski tavalised kahepaiksed, kellest rohukonn on kirjas 26 aias ja harilik kärnkonn 24 aias. Päikeselistel päevadel on vaadeldud aedades nii rästikuid, nastikuid kui ka arusisalikke.

Aiad on muutunud õiterohkeks, ligi sajas aias õitseb sinilill ning 45 aias õitsevad tulbid. Põnevate taimefenoloogia andmete kogumiseks on oluline, et kirja saaks just õitsemise algus. Õitsemise alguseks saab pidada avanenud õit, aga mitte nähtavale ilmunud kinnist õienuppu.

Pane tähele!

Hommikune linnukoor on mai algul väga liigirikas, mistõttu tuleb oma kõrvu eriti teritada, et üht lauljat teisest eristada ja liike õigesti määrata. Üks tavalisimaid aialinde - kuldnokk - on väga osav teiste lindude laulu ja ka tehislike häälte matkija. Selleks, et kuuldud liigi määramises kindel olla, tuleb algajal huvilisel lind üles otsida ja välimuse põhjal määrata või võimalusel vaatlus dokumenteerida.

Mitmel pool on juba aprillis kuuldud laulmas peoleod ja karmiinleevikest, kelle esimesed isendid saabuvad meile tegelikult alles järgnevate nädalate jooksul. Suure tõenäosusega on just kuldnokk pahaaimamatu loodusvaatleja haneks tõmmanud.

Kuula kuldnoka võimalikke laule ja häälitsusi portaalis Loodusheli ja xeno-canto.

Nipid ja nõuanded

Kuidas määrata kahepaikseid?

Eesti looduses leiduvate kahepaiksete liigid ning juhtnöörid nende ära tundmiseks leiab Eestimaa Looduse Fondi lehelt. Pea meeles, et kõik Eesti 11 kahepaikse liiki on looduskaitse all.

Kuidas konnasid aidata?

Inimene saab konnadele abiks olla, seistes hea selle ees, et neid oleks võimalikult palju. Aiapidajad võiksid vältida taimemürkide kasutamist, sest mürgid hävitavad konnade toidulaua. Samuti on abiks mitmesuguste varjepaikade loomine: puunotid, oksa- ja kompostihunnikud. Mõned lapid murupinnast on hea jätta niitmata, seal saavad konnad varjuda ja silma torkamata toitu jahtida. Kui aias on konnadele sobilik kudemistiik, tuleb kindlasti vältida sinna kalade asustamist. Väikeveekogudes rikuvad kalad ära sealse loomuliku tasakaalu ning vohama hakkab taimne hõljum. Nii muutuvad veekogud hapnikuvaeseks ja ei sobi enam paljudele taime- ja loomaliikidele. Kahepaiksete kudu ja kullesed söövad sageli kalad ära. Konnadele võivad ohtlikud olla ka mitmesugused kuivendussüsteemide käigus rajatud augud, mille püstloodis seintest üles ronimine pole võimalik. Auku kinni jäänud konna saab kergesti välja aidata, kui panna sinna midagi, mis aitab tal välja ronida (nt mõni latt).

Allikas: Eestimaa Looduse Fond