Lõopistrik        Falco Subbuteo

Miks meil on põhjust kahtlustada lõopistrikute paari?

Nende suvisteks elupaikadeks on sageli rabamännikute servaalad. Väikesearvuline aga üle Eesti levinud ja haudepaare võib meil olla veidi üle viiesaja.

Lõopistrikud saabuvad meile alles aprilli lõpus ja mais võime kohata läbirändajaid, aga neid pigem Kirde-Eestis. Kevadisel ajal toituvad linnud pigem suurematest putukatest, näiteks liblikatest ja kimalastest ning neid püütakse nii õhust aeglasel ehk sõulennul, kui maapinnal kõndides. Kiired pistrikud jahivad laululinde sööstlennul ja on ohtlikud isegi kiiretele pääsukestele.

Pesa linnud ise ei ehita, vaid hõivavad mõne mõne kõrgemal paikneva möödunud aastase varese, ronga või hiireviu pesa, kuhu emaslind mai lõpus munema asub.

Lõopistrik

Lõopistriku suurust annab võrrelda hakiga. Kiirelt lendava linnu sirpjaid tiibu ja lennul sirget ning pikka saba saate videos näha. Pistriku kaelus paistab valkjas, kogu alapool triibuline ja tunnuseks roostekarva püksid ning tagakõht.