Kaitsealade lagedaks raiumise keelamine peaks olema iseenesestmõistetav, kuid millegipärast pole see siiani looduskaitseseaduses kirjas.

Riigikogu keskkonnakomisjonis arutati esmaspäeval, 27. mail rahvaalgatust "Kaitsealad kaitse alla", mis kutsub keelama rahvusparkide ja teiste kaitsealade lagedaks raiumist. 

On arusaamatu ja uskumatu, kuidas Riigikogus poliitilise tahte puudumine ja valitsused on juba aastaid lasknud elurikkuse hoidmiseks mõeldud metsaalasid jupphaaval laastada ja kohati hävitada.

Rahvaalgatuse vedaja Päästame Eesti Metsad MTÜ koordinaator ja erametsaomanik Liina Steinberg kordas koosolekul üle peamised põhjused, miks petitsioon sai koostatud: lageraiesurve järsk kasv kaitsealadel (eriti alates 2015. aastast), surve vanadele loodusmetsadele (ainult alla 2% metsamaal alles), kaitsealade kaitse-eeskirjade teadlik ja sihikindel leevendamine ning kaitsealade majandamine sama rasketehnikaga, mis on kasutusel tööstuslikes majandusmetsades.

Liina Steinberg toob viimase põhjuse kohta isikliku näite oma maakodu lähistele jäävalt Emumäe maastikukaitsealalt. Seal oli RMK esialgne plaan hakata tegema lageraieid. "Kaasamiskoosolekul kõlanud kohaliku külamehe küsimuse peale, et kas tõesti ei saaks Emumäe künklikul ja tundlikul pinnasel vältida vähemalt rasketehnika kasutamist, sõnas toonane RMK Lääne-Virumaa metsaülem Andres Lavrenov selge sõnaga, et kogu Eesti peale ei ole võimalik leida selleks tööks mitte ühtegi saemeeste brigaadi ja rasketehnikast pole pääsu. Tekkivad sügavad roopad jm ulatuslikud pinnasekahjustused tulevat ka kaitsealal lihtsalt ära kannatada," rääkis Steinberg.

Rääkides kaitsealasid mõjutava tööstusliku raiesurve põhjustest tuli jutuks ka metsa biomassi ülemäärane eksport peamistesse sihtriikidesse Taani, Madalmaadesse ja Ühendkuningriiki. Eesti raiemahud on käinud käsikäes rahvusvahelise puitbiomassi põletamise nõudlusega ning ELi taastuvenergia direktiiv lubab endiselt metsa biomassi põletamist subsideerida ehk sellele sihtriikide maksumaksja taskust peale maksta. Eestis raiutavast puidust lihtsalt põletatakse 50-70%.

Erumetsaülem, erametsaomanik ja metsakasvatusinsener Leo Filippov toonitas, et ilma subsiidiumiteta, mille maksmise jätkamist on ka Eesti valitsused kahjuks seni toetanud, ei oleks metsa biomassi põletamise äri kasumlik ja oleks ammu lõppenud. Ühtlasi juhtis ta tähelepanu sellele, et kui nii direktiivi tõlgendajate kui ka lõpptarbijate seas on valdav arusaam, et pelleteid tehakse jääkpuidust ehk saekaatri- või raiejääkidest ehk raidmetest, siis tegelikkuses on meil hakatud jääkpuiduks määrama puistuid, mis ei anna välja palgimetsa kvaliteeti ning mis enne biomassibuumi oleks jäetud lihtsalt raiumata, nüüd aga langetatakse just nimelt biomassi põletamise nõudluse täitmiseks. Loodusressursi selline tarbimine ei ole jätkusuutlik! 

Leo Filippov imestas ühtlasi, et tegelikult ei adresseeritud koosolekul piisava täpsusega seda, kuidas saavutada kaitsealadel metsade lagedaks raiumise lõpetamine. "Tegelikult tuleb kõik uuendusraied keelata. Osaline keelamine ei lahenda olukorda, sest viimase kümne aasta jooksul on teadlikult muudetud väga paljude Eesti kaitsealade kaitse-eeskirjade raiepiiranguid leebemaks ja soodustatud sellega nende väärtuslike alade lagedaks raiumist. Isegi Riigikontroll tõi eelmisel aastal oma auditis välja, et praegune kaitsealade kaitsekorraldus, mis ei välista uuendusraieid ehk erinevaid metsade lagedaks raiumise võtteid, ei taga kaitstavate metsade paljude väärtuste hoidmist ja säilimist. Mida meil siin nii kaua mõelda on?" küsis Filippov.

Rahvaalgatust toetas 2252 inimest ning 34 organisatsiooni.

Algatust vedas eest: Päästame Eesti Metsad MTÜ, Roheline Läänemaa MTÜ ja Hoiame Loodust MTÜ. Sellega liitusid MTÜ Roheline Pärnumaa, Päraküla Selts MTÜ, Seltsing Roheline Kuusalu, Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Haabjaselts MTÜ, MTÜ Meie Nursipalu, MTÜ Niilusoo, MTÜ Eesti suurkiskjad, MTÜ Kose valla Loodusselts, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, Eesti Ornitoloogiaühing, Loomus MTÜ, Eestimaa Looduse Fond, MTÜ Kanepi Looduse Kaitseks, Sütiste Metsa Selts, Tallinna Looduskoostöö Koda, Rohelise elustiili portaal Bioneer, Eesti Metsloomaühing, Eesti Ökokogukondade Ühendus, Kagu-Eesti Loodusrahvas, Hiite Maja, Estonian Anthropocene Center MTÜ, Noored Rohelised, MTÜ Aade, Keskkonnateabe Ühendus, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Märgalade Ühing, Püsimetsaühistu, Eesti Loodusturismi Ühing, Rannamännikute kaitseks MTÜ.