Metsmaasikad Põhja-Eestis

Metsmaasikas      Fragaria vesca

Oleme harjunud, et esimesi küpseid metsamaasikaid saame suhu pista jaanipäeval. Tänavuse aasta ilm ei ole tavapärane ja paikkonniti võis õitsemise aegu külm maasikatele liiga teha.

Maasikate kasvukohad jäävad peamiselt kas puisniitudele või leht- ja segametsadesse, aga eriti metsaraiesmikele ning päikesele avatud kasvukohad põllupeenardel või looaladel, kas kraavi- või vähem sõidetavate teede veertel.

Üksikud metsmaasikad on Kütiorus juba valmis

Metsmaasikas on tegelikult ebavili, aga üks maitsvaim ja aromaatselt punane viljakeha, mis on maasikataime õietelje pikendus. Vilja peal märkame pähklikesi, mis peidavad endas metsmaasika seemet.

Maasikalehtede alaküljed ja varred on kaetud harvade karvadega. Päikeselistel kasvukohtadel on kolmetised saagja servaga maasikalehed peaaegu nahkjad, aga varjumaasikate lehed jäävad hoopis õhemateks.

Metsmaasikatel tekib suvega neli kuni meetri pikkust võsundit, mis võimaldavad mitmel uuel taimel kasvama hakkamist.

Seemnetest maasikataim rohu sees kasvama ei hakka, kuid paljandunud maapinnal kuhu linnud või mutukad on seemne viinud hakkab taim seemnest idanema küll.