Võsaraat        Prunella modularis

Võsaraadid tegutsevad vähemärgatavalt ja on varjatud eluviisiga. Kohtame kuusikutes või kuuse-segametsades ja kadastikes, aga samuti suuremates lehtpuudega taluaedades, parkides ning kalmistutel, kus tegutseb, kas maapinnal või madalas põõsastikus.

Laulab pea alati väiksema kuuse ladvas, hoides nokka taeva poole, aga ei malda laulda üle minuti. Laul kuuldub viiuldavalt, ei ole vali, vaid väheütlev ehk kevadises linnukooris kuulajal raske teistest lindudest eristada. Võsaraadid laulavad pea iga ilmaga ja vahel isegi peale päikese loojangut.

Võsaraat

Pesitsevad vanalinnud on sarnase sulestikuga: hall lagipea, rind ja kurgualune tinahall, selg roostepruun olles triipudega kaetud, aga kõhualune valkjas. Jalad kollakaspruunid ja nokk mustjaspruun.

Pesitsemist alustasid võsaraadid maikuul, mil emaslind munes vanalindude koos ehitatud pesasse 4-6 muna, aga linnud pesitsevad meil suvel veel teist korda, mis võib jääda isegi augustisse. Haudeaeg kestab ainult emaslinnul veidi alla kahe nädala, kui isaslind kaasa eest hoolt kannab ja pojad lahkuvad pesast peale paari nädala vanuseks saamist.

Miks meil väänkaelade arvukus väheneb?

Linnud on enamalt jaolt nn sipelgatoidulised, aga sipelgate elupaikadena on pea kadunud poollooduslikud rohumaad, põllumajandus on intensiivistunud, kasutatakse rohkelt pestitsiide, lisanduvad kliimamuutused. Tänavu peaks meil veel pesitsema viiest kuni kümne tuhande väänkaelade paarini.