Vaenukägu ehk toonetutt      Upupa epops

Internetiajastul ja linnuhuviliste arvukuse suurenedes on vaenukägude vaatlused arvukamaks muutunud: LINK

Veel 2019. aastal peeti vaenukägusid meil kadumise veerel olevaks liigiks sest pesitsejaid arvati olevat Eestis ainult viis linnupaari.

Rooslepal Loode-Eestis tegutses linnupaar nädalavahetusel koos, mustika kasvukohaga männikus, peaaegu olematu liiklusega metsateel ja kõrval asuval lageraie langil lastes endid rahulikult ning korduvalt ümbruses vaadelda. Nii taimestikuta metsateel, kui raielangil oli lindudel hea pinnasest oma veidi kõvera nokaga õmblusmasina sarnaselt toksides tõuke ja putukaid toiduks otsida.

Meie aasta linnu käoga puudub nimest hoolimata vaenukäol igasugune sugulus, aga nende suurused on peaaegu sarnased. Liigiliselt kuuluvad vaenukäod siniraaliste seltsi kelle esindajad Eestis on meeldejääva välimusega jäälind ja siniraag. Vaenukägu oma uhke sulelehvikuga meenutab vähekogenud vaatlejale pigem papagoid oma kreemikasroosa sulestiku ja musta valgevöödiliste laiade, aga ümarate tiivaotstega ning mustal sabal laia valge vöödiga, mis koheselt silma hakkavad. Lennupilt ebaühtlane ja ebaühtlase rütmiga sarnanedes päevaliblikate lennule.

Oma kiirututi tõstab toonetutt vahetult peale maapinnale maandumist ja vist ka ärevuse korral. Linnud olid metsateelt oma pika, peenikese veidi kõvera nokaga toitu otsides valvsad, aga mitte pelglikud.

Kuula vaenukäo õõnsalt kõlavat häälitsemist, mis vaiksete ilmadega kostab kaugele: LINK

Vaenukäod tegutsevad meeleldi külamaastiku kuivematel niitudel või karjamaadel.

Vaenukägu niidetud hoovil, pildistas Ivan Plotnikov