Pildistasid Ave Liivamägi ja Heiko Kruusi
Täpik-maaherilane
Täpik-maaherilane Vespula germanica
Liht-maaherilane Vespula vulgaris
Täna arutleme meie jaoks kõige tüütumate herilaste augustikuu tegutsemist, sest tööherilased veedavad augustis nö ulaelu ja sügisega lõppeb herilasepesa eluring. Oma tööst priiks saanud tööherilased hulguvad ringi. Et leida endile midagi maitsvat ja seda kus me neid kohata võime teate Te isegi, sest neid kohti on arvukalt.
Arvukatest herilaseliikidest on just maaherilaste seast suurimad tüütused just liht-maaherilane ja täpik-maaherilane.
Kus siis maaherilased oma suve veetsid?
Maaalustest herilastest alustas kevadel pesa rajamisega talvitunud emaherilane. Pesapaigaks võib sobida mõne pisinärilise urg maapinnas, et pesaehitust alustada. Emaherilane rajab sinna umbes kümmekond kärge ja muneb nendesse, et koorunud tööherilased pesa rajamisega tegeleksid ja tema poolt munetud mune ning vaklu toidaksid.
Liht-maaherilane
Kuid herilaste pesa mõõtmed ju suurenevad (kõik teavad milline näeb välja see palli kujuline puidukaapest ehitatud ümmargune pesa) ja selleks, et pesa närilise käiku mahuks peab seda laiendama ehk pinnast välja kaevama. Suve lõpul võib maapinnasesse rajatud pesa saavutada kuni korvpalli suuruse.
Ruske-maaherilane rajab omale pesa sarnaselt eelkirjeldatutele, aga selle liigi ehitatud pesad on väikesed ja tööherilased inimesi augustis tüütama ei kipu.
Mõne päeva eest vaatlesime ilma astlata sirelasi, kelle välimik ainult aimab järele astlatega mutukaid: LINK