Naerukajakas      Larus ridibundus

 

Kevadel küntavatel põldudel traktorite järel parvedes tegutsenud kõigile tuntud, kaelani kohvipruuni peaga naerukajakad, kes veel sügiskünni aegu põldudel tegutsevad. Kajakad sarnanevad eemalt vaadates justkui kevadiste lindudega, kuid heleda peaga, aga naerukajakad on talvesulestikus.

 

Naerukajakad

Meil pesitsenud naerukajakad alustasid oma rännet talvitusaladele juba mõne nädala eest. Põhja poolt saabuvad läbirändajate seltsingud jäävad harvemaks alles oktoobrikuus. Kuid veel talve hakul kohtame jäävabades oludes vapraid talvitujaid.

Talvesulestiku omandanud kajakate määramise heaks tunnuseks on tume laik otse silma taga. Naerukajakate laba ja hoosulgede otsad paistavad mustadena, mida märkame isegi kokkupandud tiibade korral linnu saba juures.

Noorlindude sulestikus võime märgata pruunikaid toone natuke rohkem, kui saame puhkavaid linde rahulikult kaldakividel jälgida.

Naerukajakate kehapikkus jääb alla neljakümne sentimeetri, aga tiibade siruulatust jagub umbes kolmsada grammi kaaluvatel lindudel kuni meeter. Vanalindudest näivad isaslinnud veidi kogukamatena ja on kaalultki veidi raskemad.

Lindude rändeseltsingud püsivad toitumispaigal umbes paar päeva, et siis edasi liikuda. Mere ranniku adruvallidel ei ole naerukajad ainsatena tegutsemas, vaid näha on nii rändel olevaid kahlajaid kui kaldast veidi eemal toimetavaid kosklaid.

Kaldavees eriti kala pole, millest siis selline hulk linde kaldavees ja adruvallidel toituvad?

Mere kaldavees ja rannavööndis toitutakse kõikvõimalikest selgrootutest ja limustest, aga kui mõni ogalik või mudil ette trehvab, ei põlata seda suutäit ära.

Meil on sisseharjunud teadmine, et merel toituvad kajakad kalast. Naerukajakate toidusedel koosneb hoopis suuremalt jaolt kõikvõimalikust loomsest toidust. Tuulevaiksetel metsajärvedel või merelahtedes kajakad ei kalastata, vaid kütivad hoopis kiile või teisi lendavaid putukaid. Põldudelt sügiskünni aegu otsivad naerukajakate salgad, aga vahel ka parved nii vihmausse või putukaid ehk nende vastseid, vahel tigusid ja hiiri või hoopis konni.

Linnakajakate toidusedelisse kuulub see, mis inimestest üle jääb.

Sügisel võime vahel peale sattuda, kui naerukajakad puude alt tammetõrusid otsivad või puude seemnetega maiustavad ja isegi marju söövad.

Naerukajakad