Jõhvikaid on nii palju nagu oleks maha kallatud, lagedamal siiski vähem, ilmselt mõjus kuivus

Septembri teine pühapäev on pea alati õige jõhvikakorjamise „aeg“ - marjad ei ole toored.. Nii et jõhvikat on, aga otsige puisrabast, mitte lagedalt.

Selline oli eilne jõhvikasaak

Harilik jõhvikas        Oxycoccus palustris

Jõhvika kasvukohtades - siirdesoodes ja rabaveertes on avarust, rahu ning veidi müstilist varasügis vaikust...

Vaatlema jõhvika roomavat ja peenevarrelisest kääbuspõõsast ehk puhmast.

Isegi taime nimi tuleneb marja, taimevarrega ühendava jõhvi järgi - jõhvikas.

Esimese kasvuaasta varred on jõhvikapuhmal rohtsed, teisel puituvad ja hakkavad „ketendama“. Lehed on jõhvikal igihaljad, jäigad ja läikivad, alla sentimeetrise pikkusega.

Kolm erinevat jõhvikavormi

Marjad valmivad tavaliselt septembri keskel ja sellest ajast alates on väärtuslikke „kuremarju“ mõttekam korjata. Varem nopitud ning järelküpsenud marjad jäävad maitselt kehvemaks ning nende väärtus kasinaks.

Korduvalt öökülma saanud jõhvikad on rabas hulkujale suhu pistmiseks maitsvaimad.

Pajusaare lage