Jooksuaeg paneb suured ja uhked loomad aktiivsemalt liikuma. Ilus vaikne hommik, kerge udu maas ja nii me vaatasime tõtt umbes viis minutit

 

Põder        Alces alces

 

Meie metsade suurimate põdrapullide õlakõrgus küündib üle kahe meetri ja kaalult kuni kuussada kilo – võimas. Põtrade esijalad on pikemad, kui tagumised, mis tagab hea liikuvuse ka risustunud metsades ja veekogudes.

Pildil oleva võimsate sarvedega pulli kõrvad paistavad pisikestena ja pisikeseks jääb ka saba looma kehaga võrreldes. Silma torkab pikk ülamokk ja lõuaalune habe, mis kasvab ka lehmadel ning võib noortel põtradel olla pikem, kui vanaloomadel. Seljal paistev küür märgib hoopis tugevaid õlalihaseid.

Innaajaks tekkivad pullidel nii morfofüsioloogilised kui käitumislikud muutused: tugevnevad kaelalihased ja nahk kaelal ning suureneb sugunäärmete mass. 

Uudistame innaaegseid tegevusjälgi.

Põdrapulli kaabitud kiimalohk

Täisjõus pullide eluiga algab viiendast eluaastast, aga pulmades saavad osaleda isegi kahe aasta vanused pullikesed, kui edukalt on iseasi sest põdralehmad noorukite ligitikkumist ei salli.

Sõrajäljed kiimalohus

Kiimalohud kaabitakse põdralehmade elualale. Lohku urineeritakse sest pulli lõhnanöörmed on tugevnenud ja sõrgade vahel paiknevad näärmed lõhnastavad sellised lohud.

Põder pulmitab, aga põõsa peidus välja ei tule

Põder on koorinud nähtaval kohal kasvava puu