Vares ehk hallvares          Corvus cornix  

Linna- ja asulaelanikud teavad ning tunnevad vareste päevaseid tegemisi. Hommikuti koguneb vareste seltsing nõupidamisele, et siirduda veidi aja pärast toiduotsingutele. Umbes keskpäeva paiku peetakse puhkepausi ja sel ajal märkame vareste tegutsemist harvem. Õhtust koondumist alustatakse paar tundi enne päikeseloojangut.

Ööbimispaikadeks jäävad varestel suuremad lehtpuud või majade katused, aga veel poole sajandi eest me sellist ilmingut linnades ei märganud.

Ehk teisisõnu on hallvaresed urbaniseerunud ehk hinnanguliselt talvitub nii meie linnades kui looduses umbes kolmsada tuhat hallvarest ehk talvine arvukus on suvise pesitsusajaga võrreldes vähemalt paar korda arvukam.

Kas hallvaresed on paiga-, hulgu- või rändlinnud? 

Kõige paiksemad paistavad olevat just linnavaresed, sest nende toidulaud on kindlustatum. Mingi osa augustis iseseisvunud varesepoegadest rändas Kesk-Euroopa suunas. Oktoobris ja novembris saabub meile rändureid kuni külmade ja lumeni. Rändurid tulevad nii põhja kui ida suunalt. Need linnud võivad laialt ringi hulkudda või hoopis edasi rännata.

Hallvaresed

Mitte just meloodiliselt kraaksuvat varesest laululindu tunnevad kõik.

Intelligentsed hallvaresed on ainult kahevärvilised. Vastavalt nimele on halli sulestikuga vareste selg, kõhualune ja kohevad püksid. Musta sulestiku peidus on pea, tiivad ja saba, aga samuti nokk ning jalad. Silmavärv paistab varestel tumepruunina.

Sugupooled kannavad sarnast sulestikku ja nende pikkus jääb alla poole meetri ning kaal üle poole kilo.