Männi-käbilind       Loxia pytyopsittacus

Käbilinnud saavad käbide seemnetest toituda õhemate soomustega käbidest. Hariliku männi paksude soomustega käbidest saavad kuuse-käbilinnud seemned kätte kui käbid on avanenud. Seega talvisel ajal kinniste soomustega männi käbide seemnetega saavad toituda ainult männi-käbilinnud, sest nende ristnokk on jämedam ja tugevam. Nii ongi meil käbilinnud liigitatud selle järgi, kumma puu seemned pakuvad linnuliigile toidust.

Kuidas siis männi-käbilinnud seemned käbidest söödud saavad?

Lind hoiab puul männikäbi jalaga kinni, et oma ristnokaga käbide soomuseid avada, et seejärel keelega seeme noka vahele toimetada.

Männi-käbilind

Kui isaslindude sulestik paistab oranžikat tooni, siis emaslinnud on kas rohekat või kollakat tooni, aga männi-käbilindude sulestiku värvuses võib olla palju erinevaid variatsioone. Lindude tiivapealsed paistavad tumedamatena, kui keha ja valgel sabaalusel paistavad mustad tähnid.

Vanarahvas teadis, et käbilinnu nokk läks kõveraks seetõttu, et lind katsus Kristust ristil aidata ja naelu välja kangutada ning okaspärjalt okkaid murda.

Käbilindude laul on ilus ja seda võime kuulda juba südatalvel, sest siis algab nendel pesitsusaeg. Linnud on võimelised isegi käreda pakasega juba märtsikuu alul pojad välja hauduma. Tähelepanelik teab, et kuuse-käbilind ehitab pesa peaaegu alati kuusele ja männi-käbilind männile.