Kui korraks seisatasin märkasin puulehtede vahel minu poole lippavat kaelushiirt. Näriline peatus enne minuni jõudmist justkui tajudes vaatleja lähedal seismist

Kaelushiir         Apodemus flavicollis 

Kaelushiir on suurte silmade ja kõrvadega kena hiireke, kelle keha pikkus jääb veidi alla kümne sentimeetri, aga saba pikkus võib ületada keha pikkuse. Kasukas selja poolt pruunikas, kurgualune kollakas ja kõhu all valkja karvkattega. Kaelushiir on suur liigikaaslastega võrreldes kellel kaalu viiekümne grammi ringis. Tugevad tagajalad võimaldavad sooritada kuni poolemeetriseid hüppeid ja kaelushiir võib ronida kõikjale - isegi lindude pesakastidesse kõrgel puul.

Umbes kuu aja eest pildistas Kristel Vilbaste

Kaelushiire sahvri varusid oli umbes paar kilo

Sahvris näeme tammetõrusid, ubasid, kruupe, aga oma peidupaikadesse veetakse pea kõike ehk isegi hiirtele hoonetesse pandud mürki (roosa mürgiseguga kaerahelbeid, mis kauplustes müügil).

Hoonetesse ronivad kaelushiired sügisel talvituma, aga erinevad hiireliigid koos eksisteerimist ei talu ja suurem ning tugevam kaelushiir tõrjub pisemad liigikaaslased näiteks koduhiired talvitushoonest välja. Tegutseb aktiivsemalt hilisõhtul või öö hakul.

Video salvestas Urmas Lett

Kaelushiir 2017. aasta novembris veebikaameraga varustatud kodukaku pesakastis umbes nelja meetri kõrgusel

Omale talvevarusid koguvad kaelushiired veavad lindude pesakastidesse sarapuu pähkleid, tammetõrusid, aga ka pärnaseemneid sest asustavad meeleldi laialehiseid puistusid, puisniite ja parke. Hoonetesse tungivad kaelushiired, kui need jäävad nende umbes paari hektari suurustele elualadele.

Looduses algab kaelushiirte sigimisaeg aprillikuus. Nendest omakorda toituvad nii kakud, kui teised röövlinnud ja väikekiskjad.