Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Pimedat aega on ööpäevas juba pikalt. Pea kõik metskitsed on juba talvekasukates ja valge sabapeegliga, mis kabraseltsingus liigikaaslastele pimedas hästi märgatav. Ohu või erutuse korral ajab metskits oma sabapeegli karvad puhevile, mis on teistele seltsingu liikmete jaoks ohust teavitamine. Vahel antakse ohust teada lühikese möiratusega ja sageli arvatakse, et häälitseb sokk, aga sarnaselt võivad häälitseda ka kitsed.

Video alguses näeme kenasti metskitse sabapeegli kuju ja pisikest saba. All oleval Arne fotol näeme soku sabapeeglit – kas on erinevad? Sarvede heitmise järel, kui kõik metskitsed sarnased, jääb nimetatu ainsaks võimaluseks proovida metskitsekarjas sugude vahel vahet teha.

Soku tunnuseks on kõhualune pintsel – kollakas karvatuust, kitsedel on valge sabapeegli alaosas kollakas põll, mis moodustub pikkadest karvadest.

Sokk novembri esimestel päevadel

Sokud ajavad sarved maha novembris. Ilma sarvedeta on soku tunnuseks kõhualune pintsel ehk kollakas karvatuust. Kitsedel on valge sabapeegli alaosas kollakas põll, mis moodustub pikkadest karvadest

Tekkinud on talvekarjad, kus puudub karja juht ja ka karja liikmete arv muutub alatasa. Karja tegevusala võib küündida poole tuhande hektarini.

Metskitsede arvukuse langus meie looduses mõjutab eelkõige ilveste arvukust, sest ilvestele on metskits põhiliseks saakloomaks.