Vaenukägu  Põltsamaa lossimüüri ääres

Vaenukägu ehk toonetutt      Upupa epops

Veel viie aasta eest peeti vaenukägusid meil kaduvaks liigiks, sest pesitsejaid arvati olevat Eestis ainult viis linnupaari. Nüüd nähti tavatult rändega hiljaks jäänud, aga lennuvõimelist lindu.

Vaenukägu oma uhke sulelehvikuga meenutab vähekogenud vaatlejale pigem papagoid oma kreemikasroosa sulestiku ja musta valgevöödiliste laiade, aga ümarate tiivaotstega ning mustal sabal laia valge vöödiga – selline lind hakkab ju koheselt silma. Lennupilt on vaenukäol ebaühtlase rütmiga, sarnanedes päevaliblikate lennule.

Vaenukäod talvituvad Aafrikas ja neil tuleb rändel ületada nii suuri vetevälju. Kõrbealadel lennatakse energia säästmiseks tavapärasest kõrgemal, sest iga saja kõrgusmeetriga langeb seal õhutemperatuur kraadi võrra. Nii säästetakse veekadu ja keha jahutamisele kuluvat energia hulka. Radarite abil on linde uuritud ja võib arvata, et kui Mandri-Euroopa kohal kulgeb öine ränne 2000 meetri kõrgusel, siis Sahara kõrbe kohal kuni 4000 meetri kürgusel.

Kas Põltsamaal nähtud vaenukägu on hilisest pesakonnast? Äkki saame veel mingit teavet lisaks.