Kiisk. Foto VikipeediA

Rekord nr. 819          Kiisk

 

Kiisk ehk harilik kiisk          Gymnocephalus cernua

 

11 aasta vanune kiisk püüti Käsmu lahest 1997. aastal. Kiisad on suure arvukusega pea kõikjal, kus elutsetakse, aga on kõikjal agressiivse käitumisega.

Paikse eluviisiga, veekogu põhja hoiduv väike parvekala, kes siirduvad talveks sügavamasse vette. Suure arvukuse tõttu peetakse püügikaladele toidukonkurendiks, lisaks on kiisad veekogudes ohtlikud teiste kalade marja hävitajad.

Emakala. Foto Julian Fahrbach, VikipeediA

Rekord nr. 820         Emakala

 

Emakala ehk kiviluts         Zoarces viviparus

 

14 aasta vanune emakala püüti Kihnu saare lähedalt.

Emakala on vivipaarne ehk meie vete kaladest ainus elussünnitaja ja sellele viitab ka eestikeelne nimetus.

Oleme harjunud mõttega, et kalad koevad, aga emakaladel toimub sigimine üpris sarnaselt imetajatele. Isaskalad viljastasid emaskalu augustis, septembris ja detsembris alustavad emaskalad sigimist.

Emaskala ei ole viljakad sest sünnitavad vaid mõnikümmend kalapoega. Vastsündinud sarnanevad täiskasvanud kivilutsudele ja nende pikkus jääb kuni nelja sentimeetrini. Iseseisev elu algab noorjärkudel koheselt peale sündi.

Emakalad on aeglase kasvukiirusega ja neid ahvenalisi pole põhjalikult uuritud. Nende keha on soomusteta ja kaetud paksu limakihiga. Värvuselt pruunides, kollakates toonides, aga isendite värvus varieerub.

Emakalad liiguvad meelsasti põhjalähedustes veekihtides, seda päris suurtes sügavustes, kuigi ajuti tullakse toituma kaldavette. Neid jahivad omakorda suuremad röövkalad ja merelindudest paarikümne meetri sügavusele sukelduvad kormoranid ning kaldalähedastes vetes kajakad.

Söömisel märkate, et kala luustik on rohelist värvi, sarnaselt tuulehaugile ja seda põhjustab vimaniit ehk fosforiühend mida leidub emakala luudes.

Kalade vanuse rekordite tutvustamine lõppeb emakalaga.