Ulgumine on huntide jaoks kommunikatsioonimeetod, millel on mitu funktsiooni. Näiteks aitab see luua karjas ühtsustunnet, tuua kokku üksteisest eraldunud karjaliikmeid või anda endast märku teistele hundikarjadele.
Tekst: Laura Kiiroja
Antud videos on tegu just territoriaalse ulgumisega. USA-s Yellowstone´i rahvuspargi Wapiti hundikarja 2020. aastal filmivad hundivaatlejad selgitasid, et Wapiti kari oli suhtluses Junction Butte hundikarjaga. Lihtsustatult tähendab territoriaalne ulgumine võõrastele märku andmist: “Siin on meie territoorium, ärge teie siia tulge.” Teised vastavad stiilis: “Arusaadav, jääme siia, kus on meie territoorium ja kuhu jällegi teil asja pole”.
Pange tähele, kuidas karjaliikmed võtavad ulgudes eri suunad, et kõik ilmakaared oleks kaetud - nii jõuab sõnum kõikjale, kuhu vaja. Video lõpus on näha, kuidas hundid jäävad vaikseks ja kuulavad, kas Junction Butte vastab. Olevat vastanud.
Perspektiivi andmiseks toome tähelepanu ka Wapiti karja suurusele. Videos on näha 17 liiget, kuid video autorite sõnutsi olevat mõned karjaliikmed ulgunud ka vaatlejate selja taga. Tõepoolest, Yellowstone’i 2020. aasta aruandest selgub, et Wapiti karjas oli tol aastal 20 liiget. Kaks teist Yellowstone’i hundikarja olid tol aastal samuti erakordselt suured: 8 Mile karjas oli 21 liiget ning Junction Butte karjas 35 liiget. See tegi 2020. aasta tollase Yellowstone’i ajaloo ainsaks aastaks, mil piirkonnas oli lausa kolm 20-liikmelist või suuremat hundikarja. Muidu on Yellowstone’i hundikarjade pikaajaline keskmine suurus 9-10 liiget. Ka tol aastal oli (Junction Butte suurust mitte arvestades) Yellowstone’i hundikarjade keskmine suurus 11 liiget.
See annab perspektiivi Eesti kontekstile, kus meedias on tänavu sügisel õhutatud hirmu 8-pealise hundikarja rajakaamerasse jäämisega. Taaskord rõhutame: 6-8 liiget on KESKMINE tuumperekonnal põhineva hundikarja suurus. Tuumperekonda kuuluvad ema, isa, kutsikad ja vahel ka mõni eelmise pesakonna järglane. Ka Yellowstone’is esinevad suuremad hundikarjad ei ole tegelikult midagi ebanormaalset ega kurjakuulutavat. Piirkondades, kus on palju saakloomi ja kus hunte inimeste poolt ei kütita, võivadki esineda suuremad hundiperekonnad (n-ö “extended family”), kus on ka vanavanemad, tädid-onud jne. Kusjuures kõige suurem usaldusväärselt dokumenteeritud hundikari maailmas eksisteeris 2001. aastal - samuti Yellowstone’i rahvuspargis. Tegu oli Druid Peak karjaga ning selles oli 37 liiget. Kuna nii suurt karja on huntidel väga raske hallata, siis püsis kari koos ainult lühikest aega.
NB! Ühtki inimest Yellowstone’i hundid kunagi nahka pannud pole! Inimesi on selles rahvuspargis palju, sest hundivaatlus on seal õitsev turismiharu.
Ilusat vana aasta lõppu!
Allikas: A Yellowstone Life
https://www.facebook.com/
Teated
