Ülesvõtted LK team
Rajakaamera ülesvõte põdrast soolakul
Euroopa põder ehk põder Alces alces
Peipsi järvest põhjas on lund veel paarikümne sentimeetri jagu ja seal annab lumele jäetud jälgi uurida. Lumel põdrajälgi märgates võime kohata kas üksikult tegutsenud isendit või vahel ka väiksemaid põdraseltsinguid.
Suure pea, kongnina ja habemetuustiga põdrad on meie looduse majesteetlikud imetajad. Kui täiskasvanud põdralehma kaal jääb veerand tonnist ülespoole, siis suure põdrapulli kaal võib küündida kuni poole tonnini, vahel isegi veidi enam.
Talve veedavad pullid nudipäiste ja üksiklastena. Jaanuaris heidavad ka viimased oma sarved maha. Uusi sarvi hakatakse kasvatama aprillikuus.
Põtrade poolt korduvalt pügatud paju
Liigutakse ringi talvistel toitumisaladel ja nö oksatoidul peavad täiskasvanud loomad sööma ööpäevas kuni puuda jagu. Talvel liiguvad põdrad vähe, sest energiat peab kokku hoidma. Liikumisradadele jäävad sellised kohad, kus kasvab rikkalikult pajusid, kuid vahel põigatakse sisse männinoorendikesse. Täiskasvanud ja tugevatel isenditel ei ole näljakartust isegi karmidel talvedel ja lisaks sellele jääb põtrade toitumisaktiivsus juba veebruaris veidi väiksemaks.
Põdra puhke- või magamisase
Toitunud põdrad liiguvad mõnda rahulikumasse paika, et pikutades puhata ja mäletseda. Põder ei kraabi omale lamamisaset pinnaseni, vaid räntsatab rahulikult lumele ja nii jätab loom ööpäevas lumele umbes kümmekond kasukast veidi kollakaks värvunud puhkamisaset.
Põdra jäljerida
Kuna enamalt jaolt lumikate Eestis peaaegu puudub, siis ei ole ka põhjust jälgedest ja nende kujust arutleda.