Rekord nr. 847 Meie suurimad putukad
Eesti kõige suuremateks putukateks on kiilid ja edestavad sellega nii liblikaid, kui teisi suuremaid putukate rühmi.
Pikalehine huulhein on püüdnud ogasäär-sinitiiva
Rekord nr. 848 Meie putuktoiduline taim
Ümaralehine huulhein Drosera rotundifolia
Pikalehine huulhein Drosera anglika
Eesti rabades kasvab turbasamblal kolm huulheina liiki, aga tavalisemad nendest on eelnimetatud. Huulheinte lehti katavad kleepnõret eritavad ja kombitsaina liikuvad karvad (tentaaklid), mis suruvad nõresse takerdunud putuka vastu lehelaba, kus huulheina külge takerdunud putukas seedub valke lagundavate ensüümide toimel.
Pikalehine huulhein
Hallõgija
Rekord nr. 849 Meie röövtoiduline lind, kes ei ole röövlind
Hallõgija Lanius excubitor
Hallõgija ei ole isegi röövlind. Lind paistab eemalt vaadates umbes rästa suurusena, kaaludes kuus seitsekümmend grammi ja torkab silma oma pika sabaga. Eemalt lindu märgates võib hallõgijat pidada pisikeseks harakaks ja see on ka põhjuseks, miks lindu kutsuti kunagi pajuharakaks.
Saaki varitseb hallõgija päris avalikult avatud ümbruses, kas elektriliinil, aiapostil või põõsa ladvas. Saaki varitseb rappelennul õhus paigal püsides. Niisiis on hallõgija ainukene röövtoiduline lind, kes ise tegelikult ei olegi röövlind.
