Talvike Emberiza citrinella
Talvikeste salkasid märkame sagedamini teede veertes salkades tegutsemas või elektritraatidel istumas, heinamaadelt umbrohuseemneid otsimas, põldudel, võsastikes ikka sagedamini pooleldi avamaastikus. Külastatakse talilindude söötmiskohti, aga seal eelistatakse toituda maapinnal.
Ennevanasti, kui hobused olid külamaastikus igapäevaseks nähtuseks, tunti talvikesi hästi, sest nemad seltsisid kambas varblastega hobusepabulate kallal nakitseda sealt kaerateri otsides.
Talvikeste sulevärv on indiviiditi erinev. Selja- ja tiivasulestik pruuni ja mustavöödiline, päranipiala roostepruun, aga ka rinnal märkame tumedaid vööte.
Isaslinnu peasulestikus märkame kollast värvi rohkem kui emaslinnul ja nende sulestik paistab tuhmimana aga kontrastsemate pikitriipudega.
Mida kevademiseks ilmad muutuvad, seda kuldselt kollasemaks talvikeste sulestik muutub. Linnude nokk on tume ja pisike, aga saba suhteliselt pikk. Talvikeste pikkus jääb veidi üle viieteistkümne sentimeetri ja kaalu kolmekümne grammi ringis ehk siis põldvarblasest ainult veidike suuremad.
Talvikesed liiguvad maapinnal veidi kohmakalt, liigikaaslastega suheldakse rahulikult ja inimest usaldatakse – neile võib vaikselt läheneda mõne meetri peale.
Talvikeste vaatlused: LINK
