Suur-kirjurähn Dendrocopos major
Suur-kirjurähnide seljasulestik on selgepiiriliselt must ja silma paistavad suured, valged õlalaigud tiibade ülaosas. Mustad tiivad valgete vöötidega. Valge rinnaesine paistab mõnel isendil veidi määrdunud olemisega, sest need tegelased tegutsevad okasmetsades, kes endi rinnasuled vaiguga ära määrinud. Tagakõht erksalt punane ja sabaalune valge. Jäikade sabasulgedega saba teravatipuline, millega ennast tegutsedes hea puutüvele toetada.
Kiirusuled on suur-kirjurähnidel mustad ja laubal noka läheduses märkame heledat laigukest ning must haberiba ulatub nokani. Pikkust on suur-kirjurähnidel veerand meetri jagu, tiibade siruulatust umbes nelikümmend sentimeetrit ja kaalu kuni sada grammi.
Suur-kirjurähn
Aga asume nüüd isendeid tunnuste alusel eristama ja kinnituse meie jutule leiate videoklipilt ja fotodelt.
Isalinnu määrame kuklal asuva erepunase laigu järgi, aga täiskasvanud emalinnu peasulestik on täiesti must. Vanalindude silmaiiris paistab punasena. Jalad rohekashallid, tugevate ja teravate küüntega.
Suur-kirjurähn
Talvisel ajal toitutakse metsas okaspuude seemnetest, aga vähese lumekattega käiakse ka sipelgapesade kallal. Talilindude toidulaual käiakse hea meelega ja puistutes on juba rähni trummeldamist kuulda, mis on enamasti lühike ja kiire, koosnedes kuuest või seitsmest löögist. Lisaks rähniemandale on seda trummeldamist ka meil kena kuulda.
Suur-kirjurähn
Suur-kirjurähnide vaatlused: LINK
