Hundid moodustavad monogaamseid paare, kelle puhul nii ema kui isa hoolitsevad järglaste eest kuni nende täisealiseks saamiseni. Seetõttu on paarisuhte tugevdamine huntide jaoks väga oluline ning kurameerimine just seda eesmärki täidabki. Kuigi hundiemand indleb tavaliselt vaid nädala (või vähem) veebruarikuus, kurameerib hundipaar usinasti juba 2 kuud enne indlust.
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Cornelia Arens
Kurameerimiskäitumine on huntidel vormilt sarnane koerte kurameerimisega. Väljavalitud magavad üksteisest kuni meetri kaugusel (ehk märksa lähemal kui peale paaritumist) ning liiguvad palju koos, sageli külg külje kõrval või end lausa üksteise vastu surudes - mõni paarike on vaat et lakkamatus füüsilises kontaktis. Miilustatakse üksteisega ninasid kokku hõõrudes ja üksteise koonusid lakkudes. Muidugi käib flirtimise juurde ka mängeldes teineteise ümber karglemine ja üksteise ees maas rullimine. Emasloom presenteerib isasele oma taguotsa ning isahunt tunneb selle vastu suurt huvi (kui ei tunne, siis emasloom käib nii kaua pinda, kuni hakkab tundma).
Samuti tunneb isasloom huvi emase uriinimärgiste vastu - sealt saab ju palju infot emaslooma viljastumisvalmiduse kohta. Sageli esineb üksteise uriinimärgiste ülemarkeerimist. Kuigi nii emane kui isane võivad üksteise uriinimärgiseid üle märgistada (kinnistades niiviisi paarisuhet), esineb seda sagedamini isaslooma käitumises. Ilmselt ikka selleks, et teised isahundid, sattudes paaritumisvalmis emaslooma uriinimärgise juurde, mõistaks otsejoones, et üks suure valmidusega ja kahtlemata vägev isane on selle emase juures juba platsis ja valvab teda, pole mõtet järgneda.
Kopuleeritakse innaajal mitmeid kordi (ühe viit loomaaias elavat hundipaari hõlmava uuringu kohaselt kopuleeritakse sel perioodil keskmiselt 6, kuid maksimaalselt 11 korda). Nagu koeradki, jäävad hundid pärast õnnestunud kopulatsiooni üksteise külge kinni, sest isase hundi suguti korgaskehad peale ejakulatsiooni paisuvad. Nii võivad emas- ja isasloom üksteise küljes taguotsa pidi kinni olla 5 kuni 36 minutit. Eeldatavasti on sellise nähtuse funktsiooniks spermakonkurentsis kaasaaitamine ja paarisuhte tugevdamine. Samas võib niisugune füüsiliselt kinni olemine olla loomadele kaunis stressirohke: teised karjaliikmed võivad juhtpaari haavatavat olukorda ära kasutada ja kiusama hakata. Mida rohkem emasloom kinniolemisele vastu puikleb või paar välise stressi tõttu lahti saada üritab, seda lühemat aega kopulatsiooniside ka kestab.
