Kuvatõmmis veebiseminarilt “Wolfness” näitab, et hundi ja koera hübriide võib leida kõikjalt hallivatimehe levikualalt. Peamiselt seetõttu, et hunt on väga liikuv loom ja meieni võib jõuda hübriidloom ka Lõuna-Euroopast, kus neid on protsentuaalselt rohkem. Suurt probleemi nad Eestis aga endast ei kujuta, vastupidiselt Kesk-Euroopale.
Tekst: Laura Kiiroja, Helen Arusoo
28.veebruaril toimus hundi ja koera hübriidide teemaline veebiseminar „Wolfness“, mille viis läbi Biodiversa+ platvorm, mis tegeleb Euroopa Liidu elurikkuse edenemisele suunatud strateegiaga. Mida räägiti:
1. HUNTKOERTEGA SEOTUD PROBLEEMID VÕIVAD KASVADA
Kardetakse, et hundi ja koera hübriididega seotud probleemid võivad Euroopas kasvada, kuna soed liiguvad aina rohkem elama ka sellistele inimeste elualadele, kus on palju vabalt ringi liikuvaid koeri. Seda peetakse praegu tõsiseks mureks. Nagu teada, võivad juhuste kokkulangemisel hundid koertega viljakaid järglasi saada, eriti innaajal emahundid isaste koertega. Mure seisneb selles, et hundi geneetiline identiteet kaob ja sellega seoses võivad kaduda või regresseeruda teatud hundi kohastumused. Muutused käitumises toovad kaasa teistlaadi probleemid kui need, millega harjunud oleme. See võib aga hundi küsimuses polariseerunud avalikkust veel rohkem lõhestada - eriti, kui ei saada aru, kes tegi - hunt, koer või hübriid.
Siinkohal tasuks aga kindlasti mainida, et projektis ja koosolekul osalenud tuntud hunditeadlane Luigi Boitani rõhutas 2016. aastal Itaalias peetud konverentsil, et seni pole hübriidide puhul täheldatud, et nende inimhirm oleks väiksem kui huntidel.
Pildil on hundi ja koera hübriid Waldo. Tegemist on inimestega sotsialiseeritud loomaaialoomaga Ameerikas.
FOTO: Laura Kiiroja
2. HUNTKOERI VÕIB TEOORIAS KÕIKJAL ESINEDA, VÄLIMUSELT POLE NAD AGA SELGELT ÄRATUNTAVAD
Kuna hundid on võimelised läbima väga pikki vahemaid, võib hübriide kohata teoreetiliselt kõikjal. Euroopas esineb hübriide kõige rohkem Itaalias, Kreekas ja Horvaatias, kus nad on laialt levinud. Eestis seda probleemi väga pole, meil esineb hübriide sporaadiliselt (vaata lisatud kaarti huntkoerte levikust Euroopas). Viimase 20 aasta vältel on Eestis teada kaks hübriidide pesakonda: 2008. aastal Läänemaal ja 2014. aastal Võrumaal. 2015. aastal jäi Võrumaal üks hübriidide pesakond napilt sündimata sest ema kütiti veebruaris ära. Kõigile 9 lootele tehti ka DNA analüüs, millest selgus, et tegu oli hundi ja koera hübriididega. Viimasel 10 aastal Eestis F1 põlvkonna hübriide teada ei ole, küll aga tagasiristumisi.
Kahjuks pole hundi ja koera hübriidid välimuse järgi huntidest selgelt eristatavad (nagu näha ka juuresolevalt pildilt). Huntkoertel pole ühte kindlat morfoloogilist tunnust, mis alati esineks, seetõttu proovitakse suunata huntkoerte tuvastamine aina enam geneetilistele alustele. On ka leitud, et mõni geneetiliselt puhas hunt võib väga koera moodi välja näha!
Euroopas on väga erinevaid hundipopulatsioone erineva ajalooga, seega on huvitav ka teada, et geeniuuringutes ei ole alati kasutatud samu referentsgeene – võrdlusalustena kasutatakse Itaalias, kus hundipopulatsioon pikalt isolatsioonis elas, hoopis Ibeeria hundi, šaakali, Balkani hundi geene, mitte põhjapoolsemate huntide omi. Seminaril öeldi ka, et üldiselt keskendutakse praegu peamiselt F1 põlvkonna geneetilistele uuringutele.
3. EESMÄRGID - HOIDA HUNDI GEENE PUHTANA JA MÄÄRATLEDA HUNTKOER
Esmase eesmärgina nimetati hundi loodusliku pärandi (natural heritage) säilitamist. Teise strateegilise eesmärgina käsitletakse definitsiooni määratlemist – kes on hundi ja koera hübriid? Mõiste tuleks sõnastada konsensuslikult võimalikult kiiresti, kuna sellest oleks juriidiliselt abi hübriidide probleemidega tegelemisel. Seminaril pakuti välja ka ettepanek ühiseks definitsiooniks:
Hundi ja koera hübriid on isend, kellel on koeraga segunemise tase vähemalt teise põlvkonna tagasiristandina hundiga (st hunt, kelle vanavanavanem oli koer) ning mida saab tuvastada kõrge statistilise kindlusega, kasutades laialdaselt aktsepteeritud ja läbipaistvaid molekulaarseid diagnostilisi meetodeid.
1. TEGEVUSKAVA
Planeeritud tegevustena nimetati jätkuvaid geneetilisi uuringuid, mis peaks aja jooksul selgust andma, kuidas mõjutavad koera geenid hundi 1) välimust, 2) füsioloogiat, 3) käitumist, 4) sobitumist keskkonda. Samuti proovitakse saavutada kolme eesmärki: 1. vähendada vabalt ringi liikuvate koerte osakaalu kultuuris; 2. kõrvaldada vabalt liikuvaid koeri loodusaladelt; 3. valvata, et hübriide kõrvaldaksid loodusest selleks tegevuseks eraldi loodud ametlikud n-ö hädaabi-meeskonnad (emergency teams), et vältida võimalikku huntide „kaaspüüki“ ehk mõnedes piirkondades varjatud hundijahti teise nime all.
2. ÕIGUSRUUM
Hübridiseerimise probleemi saab õiguslikult Euroopa Liidus vaadata näiteks Berni konventsiooni, loodusdirektiivi ja taastamise määruse alusel, kus nähakse ette, et tuleb tagada hundile sobilikud elupaigad ja neid taastada. Kui elupaigas on vabalt ringi liikuvad koerad, siis ei ole elupaik sobiv. Seetõttu on Berni konventsioonis 2014. aastal ka vastu võetud soovitus, milles märgitakse vajadus seirata ja ennetada hundi ja koera hübridiseerumist, keelata hundi ja koera hübriidide pidamine lemmikloomana, teha teavitustööd hundi ja koera hübriidide tekkimise ohust ning eemaldada huntkoeri huntide populatsioonist.
Lähemalt saab projektiga tutvuda siin: https://www.biodiversa.eu/
