Koostab Marek Vahula
Illustratiivsed fotod VikipeediA ja Arne Ader ja Kaarel Kaisel, loodusemees.ee
Hall lepp
Rekord nr. 859 Meie jämedaim hall lepp
Hall lepp ehk valge lepp Alnus incana
Avastasin paar aastat tagasi (Jõulukuus 2015.) Sindi Lodjal Pärnu ja Reiu jõgede ühinemiskoha lähedal kasvamas üllatavalt jämedad halle leppasid. Jämedaima ümbermõõt on ühe meetri kõrguselt umbes 3 meetrit. Lepa tüve ülaosas kasvas juba mitu peenemat haru.
Puu ümbermõõtu tuleb mõõta 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. Kui eelkirjeldatud moel ei ole võimalik puu ümbermõõtu mõõta, siis see puu ei mahu edetabelitesse.
Läheduses kasvas ka teine maapinnalt kaheks harunev hall lepp ja seda puud sai ilusasti ja nõuetekohaselt mõõta. Selle lepa ühe haru ümbermõõt on 2,5 m, teisel 2,1 m.
Tuginedes veebilehele: LINK
peaks jämedam mõõdetud leppadest jääma maailmas ümbermõõdu poolest kolmandale kohale ja Eestis peaksid nimetatud lepad olema jämeduselt 1. ja 2. kohal.
Seni teadaoleva eesti jämedaima halli lepa tüve ümbermõõt oli 1,9 m. Pikem jutt oli „Pärnu Postimehes“.
Teave: Andres Hendrikson ja Marek Vahula.
Kesse pank Kesselaiul
Rekord nr. 860 Meie vanim laid
Kesselaid on Eesti vanim ja kõrgeima maismaapunktiga laid. Esimesed teated Kesselaiu inimasustusest pärinevad 1570. aastast ja juba sel ajal oli laiule rajatud kaks talukohta.
Kessulaiad on pindalalt 1,7 km2suurune ja asub Suures väinas. Eesti vanima tekkinud laiu kõrgus on kuni 16 meetrit. Laiu põhja- ja loodeküljele jääb Kesse pank, kõrgusega kuni 8,5 meetrit merepinnast ja Kesse pank on võetud Eesti ürglooduse nimekirja.
Hommik Kuresoos
Rekord nr. 861 Meie kõrgeim rabarinnatis
Kõrgeim rabarinnatis asub Soomaal Kuresoo rabas.
Soomaa rahvuspargis asub Eesti suurim ja terviklikum rabamassiiv mille kogupindala jääb veidi väiksemaks sajast ruutkilomeetrist. Kuresoo raba jääb Navesti, Raudna, Halliste ja Lemmjõe välisele alale.
Lemmjõe ja Raudna jõgede vahelisel alal ulatub rabarinnak oma kõrgeimates kohtades 6 kuni 8 meetrini ja on seega üheks kõrgeimaks rabarinnakuks kogu Euroopas.
