Pildistas LK team
Aga Alutagusel annab lumel veel jäljeraamatut lugeda
Pruunkaru ehk karu Ursus arctos
Ärganud pruunkarude toitumise tingimused ei ole varakevadel kiita. Loomad katsuvad peale talveund leida mingit loomset toitu keha turgutamiseks. Olgu selleks kasvõi raibe metsa all, aga samuti luusitakse läbi teadaolevad jahimeeste söötmiskohad, kuid sulanud rabade servaaladelt annab ka jõhvikaid otsida.
Karud on tallulkõndijad ja esikäpa jälg on pisem, aga tagakäpp meenutab isegi veidi inimese jalajälge. Esikäpa laiuse järgi saame aru looma vanusest. Pooleteist aastaste karujõmpsikate jälje laius võiks jääda kaheksa ja kümne sentimeetri piiresse. Täiskasvanud emakarudel üheteistkümnest kuni kolmeteistkümne sentimeetrini, aga isakarudel igal juhul neljateistkümnest sentimeetrist alates ja vanuse lisandudes oluliselt laiemad ning suuremad.
Isakarud lähevad tavaliselt varemalt liikvele, aga varsti peaksid hakkama ringi liikuma ka poeginud emakarud oma aastavahetuse paiku ilmavalgust näinud karupoegadega, kelle kaal võiks jääda varakevadel kolme ja viie kilo vahemikku. Pisikeste jälgede esikäpa laius võib olla umbes viis sentimeetrit.
