Möödunud aasta 3.detsembril toimus Berni konventsiooni alalise komitee hääletus, mille käigus otsustati leevendada hundi kaitsestaatust ja viia ta “rangelt kaitstud” liikide seast “kaitstud” liikide sekka. Kaitsestaatuse lõdvendamise poolt hääletasid kõik Euroopa Liidu riigid, lisaks Andorra, Armeenia, Gruusia, Island, Norra, Makedoonia, Moldova, Lichtenstein, Serbia, Šveits ja Ukraina. Otsus jõustus 7. märtsil ja see puudutab kõiki Berni konventsiooni osapooli, sealhulgas Euroopa Liitu. Selleks, et muutused Euroopa Liidus kehtima hakkaksid, on aga tarvis läbi viia muudatusi Loodusdirektiivi lisades.
Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Mare Väät
7. märtsil tehtigi Euroopa Komisjonis vastav ettepanek viia hunt Loodusdirektiivi IV lisast (rangelt kaitstud liigid) V lisasse (kaitstud liigid), mis tähendaks, et liikmesriigid võivad soovi korral huntide arvukust edaspidi küttimise läbi reguleerida, kuid tingimusel, et kohalik hundipopulatsioon säilitaks soodsa kaitsestaatuse. Eesti jaoks uue ettepaneku jõustumine mingeid muudatusi ei too - meie (ja ka Läti) oleme ELis juba liitumisest saati olnud erandiks ning hunt on meil alati Loodusdirektiivi V lisas olnud. Nüüd aga hakatakse ka teistes liikmesriikides sarnaselt talitama.
Muudatused hundi kaitsestaatuses on tingitud senisest edukast liigikaitsest. Hundid võeti Euroopas Berni konventsiooni raames kaitse alla 1979. aastal (Eesti liitus sellega 1992. aastal) ning tulemusena on huntide arvukus viimastel aastakümnetel kenasti kasvanud. Jaanuaris tegime teile kokkuvõtte ka Euroopa Suurkiskjate Algatuskogu (LCIE) viimasest aruandest, mille kohaselt on Euroopas hundi arvukus näiteks 2016. aasta seisuga võrreldes 35% võrra kasvanud ning Euroopa üheksast hundipopulatsioonist seitse näitavad kasvutrendi, teised kaks on püsinud enam-vähem stabiilsena. (Lisasime meeldetuletuseks jaanuarikuise postituse lingi allpool.)
Seega tõsiasi, et oleme huntide liigikaitses jõudnud olukorrani, kus saame juba kaitsestaatust leevendada, on iseenesest hea uudis. Kaitsestaatuse leevendamine võimaldab paremini tegeleda ka probleemsete isenditega ning vähendada ühiskonnas huntidega seotud konflikte ja polariseerumist.
Samas on ELis hundi kaitsestaatuse muutuse lõplik jõustumine pikk protsess ning ettepaneku peavad läbi arutama ka Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu. Seejärel tuleb igal liikmesriigil direktiivi muudatus ka siseriiklikult õiguspäraseks muuta.
Vaata ka: https://www.err.ee/1609626401/
Meeldetuletuseks LCIE hundi arvukuse ja leviku aruande kokkuvõtet käsitlev postitus:
https://www.facebook.com/
