VIDEO: kevade alustuseks vöötkakkudest

Video salvestas LK team

Vöötkakk

Vöötkakk        Surnia ulula

Vöötkakud jäävad meie looduses harva esinevateks pesitsejateks. Isegi siin talvituvate või läbirändavate vöötkakkudega eriti sageli kokku ei trehvata, pigem Pärnu- või Läänemaal, vahel põhjaranniku kandis. Läbirändajad on muidugi liikuvad ehk täna siin ja homme seal, aga talvitujaid võis saagi olemasolul märgata tegutsemas päris paigatruult ehk vaid mõnel ruutkilomeetril.

Teatud ja tuntud händkakuga võrreldes jääb vöötkakk poole pisemaks olles umbes haki suurune, aga on samuti pika sabaga, mis võrdluses sobiks ka raudkullile. Kehapikkust umbes neljakümne sentimeetri ringis, tiibade siruulatust kehapikkusest kaks korda enam. Kuid vöötkakkude kaal oleneb isendist ja võib suuresti kõikuda ehk ainult paarisajast grammist kuni neljasaja grammini.  

Vöötkakk Lahemaal

Vöötkakkusid ei ole sugupooliti looduses võimalik eristad. Äratundmiseks piisab teadmisest, et meil pesitsevate kaku vanalindude rinnasulestik on träpsuline, aga vöötkakkude rinnasulestik on selgelt ristvöödiline.

Ka vöötkakku päevane jahipidamine sarnaneb pigem raudkulli toimetamistega. Jahti peetakse enamuses avamaastikul, põllumassiividel või raielankidel, sest sellistel kohtadel on võimalus uruhiiri küttida.

Vöötkakke võime märgata passimas kõrgetel vaatluskohtadel ja lisaks on neile iseloomulik ka paigal- ehk rappelend.

Vöötkakk passib saaki

Sulestiku värvus jääb vöötkakul musta, tumepruuni ja valgekirjuks. Vöötkaku pea, kui teiste kakkudega võrrelda, on proportsionaalselt väike. Valkjat nägu ümbritsevad mustjad vöödid ja paistab, et lind kergitab kulme. Läbitungivana paistavad kaku kollased silmad ja seda rõhutab lisaks röövlinnu kollane nokk. Jalad sulised ja küünised mustjaspruunid.

Vöötkaku vaatlused: LINK