Pildistas ja videoklipi salvestas LK team
Jõgivästrik
Jõgivästrik Motacilla cinerea
Enamalt jaolt võime varakevadel kohata läbirändavaid jõgivästrikke. Meil võivad pesitseda ainult mõned üksikud paarid, aga seda vaid metsaste ja kiirevooluliste ning selgeveeliste jõgede või ojade kaldaaladel. Jõgivästrike paari järjepidevaks pesitsusalaks peetakse Lahemaal Valgejõe Nõmmevesti kärestikuala, aga juhupesitsemisi on täheldatud aegade jooksul ka mujal Eestis.
Jõgivästrikute toidusedel koosneb putukatest ja neid püütakse nii oja- kui jõekividelt ning kruusastelt kallastelt või madalas vees. Vahel toitutakse siiski veealast oluliselt kaugemal.
Üks pisike lõik jõgivästrikust varakevadisel Kunda jõel.
Välimuselt ja olemuselt sarnanetakse kõigile tuntud sugulaslinnule – linavästrikule, sest joostakse nobedalt ning saba viibutatakse üles ja alla, kuid jalad on jõgivästrikul pikemad nagu ka saba. Linnu pikkus jääb veidi alla paarikümne sentimeetri.
Jõgivästrikute pealagi, kukal ja selg paistavad hallina. Kollakad või kollakasrohelised on rind, päranipuala ja sabaalune.
Kevadel muutub isaslinnu lõuaalune mustaks, aga on talvel valge nagu emalinnul aasta läbi. Märgatavaks jääb lindude valge kulmutriip.
Jõgivästrike vaatlused: LINK
