Pildistas ja video salvestas LK team
Metsnugis loomade söödaplatsil
Metsnugis Martes martes
Metsnugist võiksime suuruse poolest võrrelda kodukassiga, kellel kaalu veidi üle kilo. Kuid emased jäävad isastest veidi kergemateks. Teistest kärplastest on nugised veidi suuremad ja pikemate jalgadega. Karvastik tihe ja kohev: värvuselt hallikas- või kollakaspruunist kuni tumepruuni kasukani. Sihvakas loom on tugeva olemisega, kehapikkust poole meetrit ringis. Kohev saba jääb kasukaga sama värvi, ületades veidi poolt kehapikkust. Kolmnurksed kõrvad suurevõitu, kaelal ja rinnal torkab silma suur kollakas või oranžikas laik, kuid laik ei hargne esikäppadele. Silmad ja ninaots tumepruunid.
Metsnugis kondab kuuse okste vahel
Metsnugised asustavad erinevaid metsatüüpe. Paremini sobivad need, kus tihedam alusmets, aga elukohti leidub ka põõsastikes (sarapikes või kadastikes).
Nugised valivad oma päevasteks ajutisteks peatuspaikadeks kas puuõõnsused või siis oravate või suuremate lindude risupesad.
Metsnugised on enamuse aastast üksikeluviisilised. Hämariku- ja ööloomadena liigutakse oma kodupiirkonnas päris palju ringi ehk ööpäevaga kuni kümme kilomeetrit. Inimasustust nugised ei pelga, sest läbi kolatakse vajadusel nii elumajade pööningud kui kõrvalhooned ja seda mitte ainult hajaasustuse piirkondades, vaid isegi suurlinnade äärealadel.
Kui otsustada nugiste jälgede järgi, siis peetakse jahti ja otsitakse söödavat pigem maapinnalt, kui puudel ronides. Jäljerida lihtsalt kaob mõne puu juures ja puult-puule liikumine käib nugisel väga sarnaselt oravatele.
Aga kiskja elab kiskja elu. Metsades otsitakse valgejäneste poegi, kimbutatakse öisel ajal oravaid nende pesades, segatakse suurte kanaliste kevadist mänguaega, aga samuti pesitsemist, rüüstatakse linnupesi, närilistest jahitakse peamiselt leethiiri ja ära ei öelda ka leitud raipest.
Vitamiine saadakse tärkavatest taimedest ja taimtoidu osakaal metsnugiste toidusedelis on päris suur ning loomad söövad suvest alates ka metsamarju.
Metsnugised on maiad ja seda näeme suvel kimalaste lahti kraabitud pesadest ning muidugi rüüstatakse aasta läbi mesitarusid.
Seireandmetel asustab meie metsi üle kuue tuhande metsnugise. Jooksuaeg algab nugistel juunis, mis muudab muidu vaiksed loomad päris häälekateks.
