Pildistas LK team
Nädalavahetusel algas nurmenukkude õitsemine Harjumaal Mallavere kandis
Harilik nurmenukk Primula veris
Nädalavahetusel saabus nurmenukuaeg Põhja-Eesti rannikualadele. Legend pajatab, et just nurmenuku õitsele puhkemine saab võluvõtmeks, mis päikesekiired valla päästab, et maapind tõeliselt soojenema hakkaks.
Nurmenukud eelistavad lubja- ja toitaineterikkaid, aga mitte liigniiskeid kasvukohti: niite, metsaveeri, avatud ja helgeid lehtmetsi, aia- või pargimurusid. Kuigi nurmenukku leidub kõikjal, jäävad kaunimad kasvukohad meie saarte poole, kui tõmmata mandrile mõtteline diagonaal Pärnust Narvani, siis pigem lubjarikkamatele aladele.
Kauneid õisi kannab nurmenukul lehitu ja karvane vars, mille tipus võime heal juhul kokku lugeda kuni viisteist õit, headel kasvukohtadel vahel rohkemgi.
Nurmenuku õis
Õite kroonlehed on põhjal kokku kasvanud. Mõnel taimel on pikemad emakad, teisel pikemad tolmukad - selline kohastumus soodustab risttolmlemist, sest sama taime õietolm emakat ei viljasta.
Nurmenukul on mullas pisike risoom, aga selle abil taim kasvukohast kaugemale ei liigu.
Mitmeaastase nurmenuku helerohelised, piklikult munajad, laineliselt hambulised ja tihedalt karvased lehed arenesid varakevadel kiiresti. Lehed püsivad taimel kesksuveni, siis kasvatab taim omale teise põlvkonna lehti – tarvitseb ainult märgata. Nimelt on noortes lehtedes hämmastav C-vitamiini kogus ehk paar pisikest lehte katab täiskasvanud inimese päevase vajaduse, aga nende söömisega ei maksaks liiale minna.
Kuivatatud õitest saab valmistada talvel päris aromaatset taimeteed.
Vaasililledena on nurmenukud haruldaselt kenad.
Lillepeenardelt võivad taimed loodusesse seigelda või aias kasvavate mõnede priimulatega hübriide moodustada (vaata nurmenuku ladinakeelset nime).
Nurmenukud paljunevad õuemurus väga hästi, kui seemnetel valmida lasta.
