Video salvestas LK team
Foto Arne Ader, loodusemees.ee
Väänkaelal on kombeks puuoksal istudes oma pikka kaela ja pead eri suundades väänata
Väänkael Jynx torquilla
Väänkaelad kuuluvad rähniliste liiki ja elutsevad nii leht- kui segametsades ja parkides ning aedades.
Sobiva pesapaiga otsingutel rüüstab väänkael teiste puuõõnsustes või pesakastides pesitsevate lindude pesi. Väänkael viskab leitud pesast välja kõik ehk nii pesamaterjali, munad või juba koorunud linnupojad. Pesa rüüstamist said vaatajad jälgida rasvatihase pesakastikaamera vahendusel 2016. aasta kevadel 10. mail, kui väänkael viskas rasvatihase pesast välja kümmekond muna ja suurema osa pesamaterjalist.
Väänkaela emaslind muneb seitse kuni kümme valget muna rüüstatud puuõõnsuse või pesakasti põhja, sest linnud ise pesi ei ehita.

Väänkael
Väänkaelad on meie ainsad rähnilistest kaugrändurid, kes veetsid talveaja Sahara kõrbe taguses troopilises Aafrikas. Väänkael saabub Eestisse aprilli teisel poolel ja lahkub septembris. Sulestik aitab lindudel hästi varjuda, sest paistab olevat puukoore mustriga, sarnaselt öösorrile, aga kehakujult sarnaneb pigem punaselg-õgijale.
Häirimisel pööritab lind oma kaela erinevas suunas, sarnaselt ussidele ja sisiseb nagu rästik. Muistsel ajal kutsutigi lindu nõidmaoks.
Linnud toituvad peamiselt sipelgatest ja nende nukkudest. Väänkaela valju kiikitavat laulu kuuleb kevadel kohe saabumise järel pea igas aias ja pargis (videoklipis saate ülevaate).
Levinud üle kogu Eesti ja haudepaaride arvukust hinnatakse viiele kuni kümnele tuhandele.