Video salvestas ja pildistas LK team
Foto Arne Ader, loodusemees.ee
Must-seatigu on meil kohalikku päritolu
Must-seatigu Limax cinereoniger
Enne, kui tigusid või nälkjaid hävitama asume, tuleks meil veenduda, et tegu pole meie oma kohalike liikidega, näiteks mõne seateo liigiga.
Kohalikud liigid võivad vahel hoopis sisse toodud võõrnälkjate ohjamisele kaasa aidata, näiteks toituda võõrliikide munadest.
Kohalikud liigid ei ole meie looduses mitte kunagi massilised, toituvad aiasaaduste asemel peamiselt kõdukihist ja toodavad väga vajalikku huumust.
Must-seateo täiskasvanud isendite pikkus jääb 15 kuni 20 sentimeetri vahemikku. Hingamisavad jäävad mantlikilbi tagaosasse.
Värvuselt esineb väikeseid erinevusi: hallist kuni pruuni ja mustani. Mantlikilp on must, aga must-seateo keha kattev lima jääb värvituks.
Igavesti kahjutud tegelased, kelle elupaikadeks leht- või segametsad, samuti pargid. Ringi liigutakse pigem öösiti kui niiskust rohkem, erandiks on vihmased päevad.
Kiritigu kuldnoka munakoores
Harilik kiritigu Arianta arbustorum
Harilikud kiriteod elutsevad nii niiskemates metsades, kui koduaedades ehk tegelikult pea kõikjal olles aiapidajatele nuhtlusliigiks ja aedadest
korjavatakse kiritigusid ämbrite viisi.
Harilikul kiriteol puuduvad otsesed vaenlased, aga rästad neid söövad kuid teistele lindudele teod huvi ei paku ja seetõttu levib liik kiiresti.
Kuid mõnevõrra piirab aedades kiriteo levikut mururobotite arvukam kasutamine.
Harilik kiritigu paistab tumepruuni kollakate tähnidega kojaga ja kojal märkame ühte tumepruuni vööti. Koja suudmeserv on valge huulega ja tagasi pöördunud. Koda on paremkeermeline olles viie ja poole kiiresti kasvava keermega, 14-18 mm lai ja 10-22 mm kõrge. Teo keha on pruun kuni mustjashall.
Haavanoti serva alt ilmusid välja sellised elukad
