Pildistas Peep Saluvee
Halljänes hiilis ettevaatlikult metsaservast välja. Kõrvad olid algul alla surutud, et mitte silma hakata.
Halljänes Lepus europaeus
Varahommikul enne puhkepaigale siirdumist teevad pikkkõrvad hulga jänesehaake, et vaenlaseid eksitada ja rahulikult päeval puhata. Päevane aeg tukutakse maha põldude ümbritsevates võpsikutes või metsatukkades, kus piisavalt tihedat taimestikku, millesse peituda. Vastu õhtuhämarat ilmutakse avamaastikutele.
Halljänesed on paiksed loomad, liikudes oma elukohas ringi vaid paari kilomeetri raadiuses kuid oma eluala tuntakse põhjalikult. Lisaks abistavad loomi nende terav kuulmine ja väledad jalad.
Varsti hakkas halljänes minu suunas liikuma, kuid seisatas äkitselt, tõusis tagakäppadele ja jälgis ümbritsevat teraselt, kõrvad püstis.
Ümbruses elutsevatele liigikaaslastele jäetakse lõhnamärke ehk nii alalõua-, kubeme- kui anaalnäärmete kaudu, aga iseloomulikku jäneselõhna eritavad kubemenäärmed.
Täiskasvanud halljänestel on kehapikkust kuni kuuskümmend sentimeetrit ja sellele lisandub kümme sentimeetrine sabajupp.
Keskmiselt kaaluvad pikkkõrvad kolm kilo ja isased on samaealistena emastest veidi raskemad.
