Händkakk ehk uraali kakk Strix uralensis
Händkakud on viimase kolmveerand sajandi jooksul saanud meie looduses arvukaimaks kakuliigiks.
Eesti mandriosas pesitseb händkakke üle pooleteise tuhaande paari, aga suursaartel pole händkakkude pesitsemist tänini veel täheldatud.
Pesitsemiseks eelistavad händkakud vanemaid kuuse enamusega metsi, kus leiduks kas puuõõnsusi või tüvelt murdunud puid (kakud pesitsevad ka puude murdekohtadel).
Händkakk
Sulestik on händkakude vanalindudel aasta ringi sarnane. Seljasulestik pruun, rind hall ja träpsuline. Suured ümmargused silmatsõõrid ühtlaselt hallid – silmade värvus tume, kollase noka alune hall. Saba ehk händ pikk ja kiilukujuline.
Nagu enamusel röövlindudel jäävad ka händkaku isaslinnud emastest veidi pisemateks, kaaludes seitsmesaja grammi ringis, kui emaslind kaalub umbes kilo.
Vaatame kuidas kakupaaril pesaelu võis toimida?
Händkaku emaslind munes pesasse kaks kuni neli muna ja alustas haudumisega peale esimese muna munemist. Seetõttu paistavad ka koorunud kakupojad erineva suurusega olevat.
Kakupojad pesa ümbruses
Emaskakul kulus haudumiseks kuu aega ja kakupoegade pesaelu kestab viis nädalat enne pesast välja ronimist ning ukerdavad ringi pesalähedaste puude okstel. Vanalinnud käivad oma häälekalt toitu manguvaid poegi söötmas ja nende ohutust valvamas. Päevasel ajal istuvad kakupojad sageli külg-külje kõrval.
Tuleval aastal tänavused noorlinnud veel ei pesitse. Esmaslindude esmapesitsemine võib jääda kolmandale või isegi neljandale eluaastale.
