Metssiga Sus scrofa
Metssead eelistavad suvisel ajal taimset toitu ehk taimede juuri, risoome ja mugulaid. Praegusel ajal leidub looduses pruukimiseks ka arvukalt loomset toidust. Niisiis tuhnivad väga hea haistmisega loomad vihmausse, vastseid, tõuke, putukaid, roomajaid, kahepaikseid, pisiimetajaid, aga ka pesadest linnumune.
Emistel algas poegimine alates märtsikuust, aga kestis veel mais. Põrsaid võib sagedamini pesas olla kolm kuni kaheksa. Paar esimest nädalat veetis emis koos põrsastega pesas, sest ilmad olid veel jahedad ja põrsad toitusid ainult emapiimast. Seejärel hüljatakse pesa kuna põrsastel tuleb õppida tarvitama ja leidma loodusest toidulisa. Alates teisest elukuust hakkab põrsaste triibuline sünnkarv tasapisi tumedamaks muutuma.
Emised koos põrsastega moodustavad liitkarju, mis koosneb umbes kolme aastakäigu emasloomadest. Karja juhib vana ja kogenud emis.
Uudishimulik kult
Täiskasvanud kuldid elutsevad üksikult ja liituvad karjaga alles innaaja alguses ehk siis alates novembrist.
Kevadsuvised ööd jäävad üha lühemateks ja nii ka varjuliste metssigade liikumised. Toitumisaega võib neil jääda vaid neli tunnikest alates hämara saabumisest kuni koiduni. Nii üksikul kuldil kui emistel põrsatega jääb eluala umbes paarikümnele ruutkilomeetrile (elualal peab kindlasti leiduma veekogu) ja seda muidugi märgistatakse pigem just haisvate eritistega ehk väljaheidete või süljega.
Päevane aeg veedetaks mõnes varjulises põõsastikus. Aga suured emised kaitsevad põrsaid, rünnates kõhklematult häirijaid, olgu selleks mõni röövloom või ka inimene. Kuid kuldid ja emised ründavad vaenlaseid erinevalt, sest nende kihvad on erinevalt kasvanud. Kultidel on neli kihva, mis kasvavad neil kogu eluea jooksul ja on täiesti nähtavad kuna ulatuvad suust välja ja nii ründavad kuldid sööstult ja pea madalas.
Emistel ei ole kihvad nähtavad ja nende kaitsevahendiks vaenlaste vastu on hammustamine ning loomad ründavad kõhkluseta. Inimesel ongi suvisel ajal emiseid põrsastega märgates või kuuldes sellisest kohast mõistlik taganeda ja seda põhjusega.
Metssead armastavad puhtust, kuigi meil on teiselaadne arusaam. Isegi mudas püherdamisest on neil hoopis teine arusaam, sest mudakiht jahutab kuumal suvel keha ja muda kaitseb lisaks päiksekiirte eest. Samuti aitab muda kaasa haavade paranemisele nagu plaaster meie veritseval haaval.
