Pildi napsas IceAge, LK foorumist
Põhjatihane
Kuula Veljo Runneli poolt salvestatud põhjatihase häälitsusi: LINK
Põhjatihane Poecile montanus
Salutihane ehk sootihane Parus palustris
Veebikaamerast kostab eemalt kutsehüüd "di-dää-dää, di-dää-dää" ja hetke pärast ta kohal ongi – põhjatihane. Pole nad erilised toidumajade külastajad, aga Otepääl, veebikaamera ees ollakse igatalvised asjatajad.
Talvises okas- või segametsas kohatavate tihaste segasalgas võime märgata „kambas“, vahel üksikut põhjatihast või paari. Tihased tegutsevad peamiselt puude võrades, aga põhjatihased liiguvad ka puude tüvedel sest nemad koguvad omale kehvemateks päevadeks varusid, peites leitu puukoore pragudesse.
Põhjatihastele väga sarnased on salutihased, seetõttu nende koos tutvustamine tundub mõistlikuna. Millistele erinevustele tasub tähelepanu pöörata, et teada kumma tihasega tegu?
Põhjatihase seljasulestik paistab hallima tooniga.
Põhjatihase must pealagi näib tuhmilt must, salutihasel läikivam.
Põhjatihase põsk on laiemalt valge, ulatudes pea kuklani välja ning „lõuahabe“ näib laiemana (vaata Arne pilti allpool).
Põhjatihase tiibadel märkame heledaid pikivööte, mis salutihastel puuduvad.
Sarnased on mõlema liigi ja isendite sulestik, samuti silmade, noka ning jalgade värvus. Kehapikkust kõigil keskeltläbi paarteist sentimeetrit ning kaalu samavõrra grammides.
Põhjatihaste talvine arvukus kõigub suuresti: paar kuni kolmsada tuhat isendit, arvukust mõjutavad meile talveks põhjast või kirdest saabunud rändurid. Meie metsades koorunud tänavusuviseid noorlinde, aga võivad kohata näiteks poolakad.
Põhjatihaste viimase nädala vaatlused: LINK
Salutihase vaatlused: LINK
Põhjatihane
Salutihane
