Liht-naistepuna Hypericum perforatum
Kandiline naistepuna Hypericum maculatum
Liht-naistepuna alustas tänavu õitsemist juulikuu alul, aga taim õitseb pikalt. Lähedase liigikaaslase, kandilise naistepuna, õitsemine algas samuti juulikuul.
„Kui naesterahvad kahvatud ja valged seisavad, siis pidada nad naestepuna-heinadest keedetud teed jooma. Siis tuleb puna palgesse”, nii teadis vanarahvas sel taimel võluväge olevat.
Liht-naistepuna
Liht-naistepunade kasvukohad jäävad liivastele ja klibustele pinnastele, eelistades valguse küllasust, aga kasvukohti ei jõua tegelikult üles loetleda.
Taime kasvukõrgus jääb kolmekümne kuni kaheksakümne sentimeetri vahemikku. Vars on maapinna lähedal ümmargune, kõrgemal kahe kandiga, lehed vastakud, ülemises osas rohkete harudega ja paljas. Mitmeaastasel risoomil võib olla mitu püstist vart.
Õite läbimõõt jääb umbes tolliseks ja on viie teravatipulise kuldkollase kroonlehega, mille välisserval märkame hõredaid musti näärmetäppe. Kes õit lähemalt vaatleb, märkab tolmukate keskel kolme suudmega sigimikku.
Kandiline naistepuna
Sagedamini meie looduses kohatavaid naistepunasid on liht- ja kandiline naistepuna. Põgusal vaatamisel päris sarnased, aga on paar kindlat eristamistunnust: kandilise naistepuna vars on tuntavalt neljakandiline, liht-naistepunal aga ümar ja kahe tiivulise kandiga. Liht-naistepuna õite tupplehed on päris terava tipuga, kandilisel naistepunal tömbid.
Kandiline naistepuna
Veel paari naistepuna kasvab meie looduses:
Karvane naistepuna (Hypericum hirsutum) on vaid paiguti leitav.
Haruldane on mägi-naistepuna (Hypericum montanum).
