Kormoranikaamera lõppvaatus

Autorid

Ülevaate koostas Kunter Tätte, .eoy.ee 

Image
Sisu

Sombune ilm noorte kormaranidega

 

Kormoran ehk karbas           Phalacrocorax carbo sinensis

 

Nüüd, mil kormoranide pesitsemine kaameratega varustatud saarel on viimaks lõppenud, on aeg teha väike tagasivaade pesitsusperioodi lõpus toimunule. Poegade lennuvõimestumine leidis aset juuni lõpus, kuid see ei tähendanud, et pojad oleks pesad kohe maha jätnud. Kaamerapilt näitas, et 17. juuli oli viimane päev, mil suur osa noori kormorane veetis öö veel oma pesades või vähemalt pesade läheduses. Seega, pärast esimese teadaoleva muna koorumist kulus pesadest lahkumiseni 81 päeva, mis klapib hästi varasema kirjandusega, kus on väidetud, et pojad lennuvõimestuvad keskmiselt 50-päevaselt ja pesitsuskoloonia hüljatakse 70-90 päeva vanuselt.

Kormoranid merele siirdumas 17. juulil

Kormoranid merele siirdumas 17. juulil

On märkimisväärne, et isegi päev enne pesade hülgamist leidus vanalinde, kes jätkuvalt tegelesid pesade kohendamisega. Ka pojad olid juulikuus muide tublid pesade korrastajad, aidates oksi ja sulgi ringi tõsta. Eeskuju õpetab.

Alates 18. juulist veetsid pojad oma ööd ja päevad suurtes ja tihedates seltsingutes sama saare rannikuribal. Päevasel ajal võis noori kormorane siiski aeg-ajalt ka vanu pesi külastamas näha. 27. juulil jäi kaamera ette hetk, kus vanalind toitis rannaribal seisvat poega. Ka kirjanduses on rõhutatud, et kormoranid toidavad oma poegi veel pikalt edasi pärast seda, kui nad on pesadelt lahkunud ja et nad tunnevad oma pojad paljude teiste seast ära. Pole küll selge, kui suure osakaalu see enam poegade toidusedelist moodustab ja kas igaüks pälvib sellise hoole.

Leidus ka üksikuid väga hiliseid pesitsejaid. Näiteks 21. juuli hilisõhtul jäi kaamerasilma hetk, kus koloonia põgenes merikotka hirmus minema, kuid ühte saare keskel asuvasse pessa jäid kaks lennuvõimetut paarinädalast poega paigale. Peagi lendas merikotkas pesast mõne meetri kaugusele ja vahtis poegi kümme minutit enne, kui ründava sööstuga esimese poja pesast välja kiskus. Kolmteist minutit hiljem võttis kotkas teise poja ette. Hallvaresed olid juba muidugi varakult platsis ja võtsid esimese poja riismete nokkimise kohe üle. 

Merikotkas ja viimased pesapojad 21. juulil

Merikotkas ja viimased pesapojad 21. juulil

Kui kevadel oli kotka nägemine kormoranikaameras haruldane vaatepilt, siis alates juuli keskpaigast on peaaegu iga päev korraga üks kuni viis merikotkast saart väisanud. Mõned on vanad kotkad, aga rohkem käib noori.

Juuli teises pooles, kui pesad olid valdavalt maha jäetud, tuli pesade vahele putukajahile arvukalt linavästrikke ja kuldnokki, keda kevadperioodil üldse kaamerasse ei sattunud. Ka noori kajakaid on pesade vahele uudistama tulnud ja mõni neist on isegi proovinud kormorani pesas pikutada. Uute liikidena on kaamerate ette sattunud veel hänilane, kanepilind, kivitäks, kiivitaja, vihitaja, soorüdi ja liivatüll. Kokku on seega kormoranikaamerasse jäänud lisaks kormoranidele veel vähemalt 33 linnuliiki.

Enamik poegadest ja täiskasvanutest lahkus saarelt umbes 1. augusti paiku. Kui varem oli rannajoon tihedalt kormorane täis, siis nüüd on kormorane väheks jäänud – tuhandete asemel on järel paarsada, aga enamasti näeb korraga vaid paarikümmet. Ilmselt leiti, et on õige aeg rändele asuda. Tundub, et neil oli ka õigus, sest 5.-7. august olid väga tuulised ilmad. Igapäevane merikotkaste külaskäik võis muidugi ka saare hülgamises rolli mängida.

Kormoranikaameraga saarele seatud külastuskeeld 01.04-15.07 kattus üsna hästi kormoranide pesitsusperioodiga. Esimeseks aprilliks olid küll mõnes pesas juba täiskurnad, mis viitab, et munemisega alustati vähemalt nädal varem. Aga hea seegi, et 15. juuliks olid peaaegu kõik pojad lennuvõimestunud. 17. juulil võis saarel juba süstamatkajaid uudistama näha. Küll aga paneb see mõtlema nende saarte peale, kus liikumispiirang lõppeb samuti 15. juulil, kuid kus pesitsemine algas mitu nädalat hiljem. Näiteks on teada, et mõnel Kihnu ja Põhja-Eesti saarel algas kormoranide pesitsemine keskmiselt 1-2 nädalat hiljem kui kaameraga jälgitud Lääne-Eesti saarel. Ja saartel pesitsevad ometi ju ka teised linnuliigid – sealhulgas mõned tiiru-, pardi- ja vardiliigid, kelle pojad vahel alles augustis lennuvõimestuvad.

See ei pruugi jääda veel viimaseks kormoranikaameraga seotud uudiseks. Esiteks, kaamerad edastavad endiselt pilti, aga praeguseks on tekkinud ka suur hulk videomaterjali, mida tõenäoliselt pole keegi läbi vaadata jõudnud. Seal võib nii mõndagi põnevat veel leiduda.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.