Suurkiskjad nagu pruunkaru, ilves ja hallhunt on Briti saartel juba sajandeid väljasurnud. Viimasel ajal on sealmail aga üha enam kõneainet kogunud debatt teemal, kas ökosüsteemide terviklikkuse taastamiseks (seejuures probleemse arvukusega hirvepopulatsioonide ohjamiseks) oleks mõistlik Briti saartele ja Iirimaale suurkiskjad tagasi tuua. Pärast sajanditepikkust elu ilma suurkiskjateta ei olda aga kindlad, kas nendega kooseksisteerimisega üldse toime tullakse.
Tekst: Laura Kiiroja
Karu, kes kujutab endast kolmest suurkiskjast kõige suuremat suhtelist ohtu, peetakse taasasustamiseks vähetõenäoliseks kandidaadiks. Hunt küll inimesele suurt ohtu ei kujuta, kuid tema kahjuks räägib armastus lambaliha vastu. Hetkel peetakse ilvest kõige tõenäolisemaks suurkiskjaks, kes lähima kümnendi jooksul Ühendkuningriiki tuuakse (ilmselt esimesena Šotimaale). Seda seetõttu, et ilves ei kujuta endast inimesele mingit ohtu ning tema mõju kariloomadele on võrdlemisi väike.
2018. aastal lükati tagasi esimene pilootprogrammi taotlus ilvese taasasustamiseks. Kaks teist ilveseteemalist algatust on hetkel töös: Lynx to Scotland ja The Missing Lynx Project. Nende projektide raames üritatakse Šoti ja Inglismaa kariloomakasvatajatega dialoogi arendada, Iirimaal aga hetkel aktiivseid suurkiskjatega seotud algatusi pole.
Samal teemal kirjutas värskes suurkiskja kahjustuste ennetamise uudiskirjas ülevaate Jonathan H. Hanson Belfasti ülikoolist, kes 2022.-2024.aastal viis läbi 56 intervjuud UKs ja Iirimaal ning lisaks 46 intervjuud Šveitsis, Hollandis ja USAs. Hansoni uuringu eesmärgiks oli teada saada, millised on kariloomakasvatajate vaated suurkiskjate taasasustamise osas Briti saartele ja Iirimaale. Välismaa intervjuudest loodeti saada infot, kuidas edukalt suurkiskjatega koos eksisteerida ning inimeste vahelist konflikti suurkiskjate teemal maandada.
Kokkuvõtvalt selgus (mitte kuigi üllatuslikult), et Suurbritanniasse ja Iirimaale suurkiskjate taasasustamise protsess saab olema väljakutseterohke, kulukas ja vastuseisu tekitav. Mõned näited:
- kuigi kõik osapooled nõustusid, et suurkiskjaid on vaja ohjata, ei leitud konsensust selles, kui suur roll peaks olema letaalsel ohjamisel;
- kariloomakasvatajad olid mures, kas ja kuidas saavad nemad suurkiskjatega seotud turismi loodetavast tulust osa, arvestades, et just nende õlule langeb suurkiskjatest tulenev majanduslik koormus (nii murtud kariloomade kui ennetusmeetmetega seotud lisakulu näol);
- usalduse puudus erinevate huvigruppide vahel oli ilmselge. Huvigruppide vahelise dialoogi ja infovahetuse arendamine saab olema konflikti leevendamisel primaarse tähtsusega.
Kes soovib Ühendkuningriigi ja Iirimaa suurkiskjate taastutvustamise teemast rohkem teada, siis Hanson on teema kokku võtnud 10-minutilises TEDx kõnes: https://www.youtube.com/watch?v=2FCUumWaTBo&t=402s
Värske suurkiskja kahjustuste ennetamise uudiskirjas on temalt aga pikem artikkel: https://cdpnews.net/3d-flip-book/issue-30/?utm_source=mailpoet&utm_medium=email&utm_source_platform=mailpoet
