Kirjutas Kalle Eller
Fotod Arne Ader
Kobras on langetanud puid
Üks raske küsimus on meie metsameestel veel lahti harutamata — mida teha kobrastega? Kas see usin puudelangetaja ja jõgede paisutaja on metsaomanike nuhtlus? Või on ta loodusharuldus, meie põhjamaise metsa ülioluline ja kallihinnaline sümbol? Meie praeguses Eesti looduses ilmselt mõlemat.
Tõele kõige lähemal on see, et me pole õppinud oma metsadesse tagasitulnud kobrastega toime tulema. Aga tuleb õppida. Seda peavad tegema nii riigiametnikud kui ka igaüks meist omaette.
On ju selge, et kui omanikul on neli hektarit metsa ja kobras ähvardab kolmandiku sellest nahka pista ja ülejäänud kahte kolmandikku üle ujutada, siis peab omanik küll olema äärmine looduskaitse- ja koprafanaatik, kui ta ei püüa midagi oma vara kaitseks ette võtta. Temast tuleb aru saada.
Teiselt poolt, kui üha valjemat häält teevad kopravaenulikud metsaomanikud, kes nõuavad kopra, kui nende sõnutsi Eesti metsade kõigi aegade suurima nuhtluse kohest ja täielikku ärahävitamist, siis... midagi on väga valesti.
Kui meie ette kerkib kopraprobleem, tuleb vaadata, kaaluda ja mõelda. Eelkõige seda, kas ja kuivõrd oleks võimalik antud kohas ja antud asjaoludel kobrast ning tema tegevust sallida.
Suurte metsade üleujutamisi jälgides võiks arutleda nii: kas kobras oma eksimatu "insenerivaistuga" mitte ei juhata meile kätte olemasoleva kuivendussüsteemi vigu? Tihtipeale on need kuivendusvõrgud rajatud plaanimajanduse aegu, kus eesmärgiks oli võimalikult palju teisaldatud kuupmeetreid ja suur arv hektareid kuivendatud metsa. Tegelikkuses oli kuivendus sageli metsale üsna kasutu või isegi kahjulik. Kas sageli, ei ole mitte nii, et kobras näitab julmalt ja otsekoheselt kätte meie vanad vead ning rumalused.
Nii et kobras on tagasi tulnud, ta peab jääma ja jääb. Hoopis meil endil tuleks ümberkorraldusi teha, näiteks paljud kuivendusvõrgud ümber ehitada. Veestik, vee-elustik ning põhjaveevarud ainult võidaksid sellest. Püüame kopraga, selle väsimatu töömehe ning suurepärase inseneriga, siiski leppida. Eelkõige siis, kui ta on kahe mäe vahel hävitanud mõnikümmend puud ning muutnud loduks väheldase kõdusoo.
Kui aga kahju on väga suur, siis tasub kindlasti spetsialistidelt arvamust küsida. Mõnel pool on esialgu tõesti vaja abi ja asjatundlikku nõu.
Kopra poolt üle ujutatud mets. Kaika kuplistik, Karula
