Looduskalendri minutid Vikerraadios: Lepatriinu

Опубликовано Looduskalender - вт, 07/24/2018 - 08:08
Autorid

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Urmas Tartes

Seitsetäpp-lepatriinud joovad põldohaka mahla

Seitsetäpp-lepatriinud joovad põldohaka mahla

Содержимое

Pärnumaalt tuleb aina teateid, et mereäär on paksult lepatriinusid täis ja küsitakse, mis seesugune enneolematu asi küll võiks tähendada?

Kel suviti rohkem asja vete äärde, need teavad, et lepatriinude merepäevad pole siiski midagi harukordset. Mina mäletan hästi, kuidas aasta enne kooli mängisin Kabli rannas lepatriinudega ja neid oli siis tõesti täis kõik kaldavallid, suuremad kivid ja pillirootutid. Mõni kaldale tulev laine oli lepatriinude punaselgadest suisa kirju.

Ka tänavu on enim teateid just Treimanist Valgerannani. Aga neid masskogunemisi on varemalt olnud ka Osmusaarel ja mäletan ka sellest sajandist üht aastat Peipsi ääres, kui piisas vaid rannas puupulga ülestõstmisest, kui selle alune lepatriinudest punas.

Küsisin igaks juhuks putukateadlaselt Urmas Tarteselt üle mis seesugune asi küll tähendada võiks, kuigi mäletan tollaseid seletusi, et kui triinusid tõesti palju saab, siis loodusliku müüri vastu põrkudes hakkavad nad kogunema.

Ja Urmas kinnitab, et nii ongi. Ja et päris põhjus on mitmete asjaolude kokkulangemine.

Kindlasti see, et kevadel oli putukate arenemiseks soodne aasta ja lepatriinusid sai palju.

Aga peatne kuivus hävitas lepatriinude toidu – lehetäid, sest taimed kuivasid ja neil polnud omakorda midagi süüa. Nii jäävad putukariigi kiskjad nälga ja nad siirduvad toiduotsingule.

Urmas ütleb ka, et lepatriinud on ses suhtes omapärased, et ei hukku nii kergesti soolases merevees ja nii võib laine neid suurte hulkadena tagasi randa heita.

Miks nad vee äärde kogunevad? Põhjus selleks võib olla selles, et vee ääres kasvaval pillirool on juuli lõpus seljas palju lehetäisid, nii palju, et ka lehelinnud sel ajal roogu siirduvad ja end siin lehetäidest paksuks nuumavad.

Ja kuigi rannas lebavad inimesed kurdavad, et lepatriinud hammustavad valusasti, siis tasub mõelda, miks nad hammustavad. Ikka selleks, et neid muljudes neile haiget teeme. Mu sõber Illika kinnitab, et ka 1970-ndate algul Pärnu rannas massiliselt levinud lepatriinud hammustasid, aga ainult täiskasvanuid, kes neid hellalt pihku võtta ei suutnud. Lastele olid nad toredad mängukaaslased.  

На своей веб-странице мы используем cookie-файлы для поддержания технической функции и улучшения опыта пользования.

Также мы пользуемся аналитикой данных и рекламными услугами.