Koostas Marek Vahula
Video: Eesti meremuuseum
Neugrundi kraater. Kaart Eesti geoloogiakeskus
Rekord nr. 417 Hiidpangased merepõhjas
Lisaks madalmerest silmaga nähtavatele hiidrahnudele on merepõhja kaardistamisel külgvaate sonariga leitud sügavamal meres mitmeid palju suuremaid hiidrahne ja pankaid.
Umbes 535 miljonit aastat vana Neugrundi meteoriidikraater Osmussaarest ida pool koordinaatides 59°20’N; 23°31’E. Kraatri kivikatte vähim sügavus on ligikaudu 1 m. Kuvand Veeteede amet
Neugrundi idakülje hiidpangas (59o19,508’; 23o37,998’) lebab Neugrundi meteoriidikraatrit ümbritsevast ringvallist u 2 kilomeetrit ida pool 65 m sügavuses merepõhjas. Kivihiiu maht on umbes 60 000 m3. Hiidpanga pikkuseks on 100 meetrit, laiuseks 60 meetrit ja kõrgus küündib 20 meetrini.
Osmussaare süviku hiidpangas (59o19,303’; 23o24,650’) lebab saare idarannikust umbes 2 kilomeetri kaugusel ida suunas asuva süviku põhjas ehk umbes 70 meetri sügavuses vees. Hiidpanga maht võib küündida 40 000 m3-ni: pikkus 120 meetrit, laius 30 meetrit ja kõrgus u 20 meetrit.
Suured hiidpangased merepõhjas on enamikule eestlastele tundmatud suurused. Ometi on nad reaalselt olemas ja mõnede maapealsete silmaga nähtavate „kolleegidega“ võrreldes märkimisväärselt kogukad.
Neugrundi lugu Horisondis: LINK
Video valmis näitusele "Läänemeri maailmameres":
Bretša rahn Osmussaare looderannas. VikipeediA pildistas Heidi Soosalu
Rekord nr. 418 Neugrundbretša (enne Neugrundi kraatri avastamist gneissbretša)
Rändkivide kõige paremini jälgitava hajumislehviku Neugrundi meteoriidiplahvatuse läbi tekkinud neugrundbretša rändkivid. Seda eeskätt tänu hajumilehviku kivimi (neugrundbretša) erilisele ilmele, mis ei lase teda segi ajada ühegi teise kivimiga.
Bretša on teravnurgalistest mineraali- või kivimitükikestest (üle 1 mm) koosnev tsementeerunud purdkivim. Purdosakesed on nurgelised, mis näitab, et nad pole rännanud tekkekohast kaugele.
Neugrundbretšade hajumislehvik hõlmab ligi 10 000 km2 ala, mis on kuni 170 km pikk ja 100 km lai. Kaugem koht, kust neugrundbretšat on leitud, on Ruhnu saar. Lääne-ida suunaliselt ulatub see Saaremaa keskosast Kaali kraatri juurest kuni Kohila alla välja.
Selle hiiglasliku kuni l000 km2 hõlmava rändkivide hajumislehviku tähelepanuväärsemad kogumikud on Osmussaare kesk- ja lõunaosas, Rooslepa ja Toomanina rannas ning Allikmaa külas.
Neugrundbretša Osmussaarel. VikipeediA pildistas Ivo Kruusamägi
