Looduskalender Vikerraadios

Elupuu käbid

Postitas Looduskalender - P, 15.09.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Siisike elupuul

Siisike elupuul ( www.loodusemees.ee )

Kas olete märganud, kui palju on sel aastal elupuudel käbisid. Mõni puu on suisa kollane, teisel, noorukesel kollaste käbirüüsidega seelik seljas. Ausalt, mina ei mäleta varasemast sellist pilti.

Küllap on aasta selle kultuurtaime jaoks soodne olnud, armastab ta ju püsivat sooja ja niisket kliimat.

Eestis kasvab elupuid kahte liiki, harilik elupuu ja hiigelelupuu. Viimane on suutnud siin ka mõnedes vanades mõisaparkides seemnest üles kasvada ja muidu nii külmaõrna puu seemikud on vastupidavamad.

Elupuude peamine kodumaa on kaugel Ameerika läänerannal, aga teadlased on leidnud, et ta on vanasti ka Euroopas looduslikult metsades kasvanud, nüüd on ta siin vaid pargipuu.

Hallrästa kädin

Postitas Looduskalender - L, 14.09.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

 

Hallrästas pihlamarjaga

Hallrästas pihlamarjaga ( www.loodusemees.ee )

Küllap olete märganud, et tänavu punavad pihlapuud ja loidavad lodjapuud. Marju on nii palju, et neid jätkub kõigile. Ja pihlamarja peamised nõutajad, meil talvituvad hallrästad hakkavad tasapisi põhjapoolt ka pärale jõudma, kuigi tundras tundub neil veel toidulaud täis olema.

Hallrästas on põnev lind. Enne kuuleme kindlasti tema „kätsatust“, kui teda märkame. Ja vanarahvas on arvanud, et võiksime hallrästast pigem kirjurästaks nimetada, sest hall värvi on tal tegelikult vähe, vaid sulisbarett peas ja laiguke aluspükstel.

Käokannus

Postitas Looduskalender - R, 13.09.2019 - 09.19

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Loodus hakkab vaikselt oma lillesilmi kinni panema ja seetõttu rõõmustame iga lilleõie üle aias ja metsateel.

Minu eriline armastus aialillede seas on lõvilõug, küllap sellepärast, et ta minu sünnipäeva paiku vanasti õitses. Nüüd võib õitsvaid lilli pea aasta läbi lillepoodidest leida.

Lõvilõugadega sai lapsena ikka lõvi mängitud. Vajutasid õie külgedelt “lõvi lõuad lahti” ja siis teine laps pani oma näpu sinna sisse. Lõvilaps lasi lõuad kinni kukkuda ja möirgas hirmsasti.

Rannavall käokannustega. Vormsi

Usside urguminemise päev

Postitas Looduskalender - P, 08.09.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Rästik

Rästik (www.loodusemees.ee )

Täna on ussimaarjapäev või teisisõnu usside urguminemise päev.

Et see päev alati 8. septembril on, siis tekitab ta omajagu segadust. Kas tõesti siis peale septembri esimest nädalat enam ühtegi ussi väljas ei ole? Muidugi on. Oleneb see ikka sellest kui soe on ilm.

Meie maod on kõigusoojased ja vajavad liikumiseks päris sooja ilma. Õigemini üle 10-kraadist ilma, kõige vilkamad on nad sellise õuesoojusega, mil meilegi meeldib ringi askeldada. Aga kolmkümmend soojapügalat on neilegi ülemiseks piiriks, millest alates samuti jahedamasse paika poetakse.

Aga et ilm septembri alguses tõesti tavaliselt poole päeva aegu veel üle 10 kraadi ei tõuse, siis armastavad maod umbes sel ajal oma talvepessa pugeda ja sinna jäädagi.

Pasknäär

Postitas Looduskalender - L, 07.09.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Tammetõrud

Tammetõrud ( www.loodusemees.ee )

Mul on maal suitsusauna taga vana tammehiis – kahesaja viiekümne aastaste tammede ring.

Tavaliselt on sellisel sügisesel ajal seal isegi veidi ohtlik käia, sest ülevalt lehtede salapärast pudiseb sealt välja aina tammetõrusid. Õnneks on seda potsatust siiski veidi varem kuulda, tõru sahiseb läbi lehtede ligi sekundi ja selle aja sees pead jõudma kõrvale hüpata või saad tõruga kopsti pähe. See on siiski selline sõbralik koputus tammede poolt, et “ole tähelepanelikum ja kiirem”.

Aga sel aastal tõrusid ei ole. Ja kõige kurvem, et seetõttu on vähem kuulda ka pasknääride häält.

Maltsamari

Postitas Looduskalender - R, 06.09.2019 - 14.14

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Valge hanemalts

Valge hanemalts ( www.loodusemees.ee )

Lapsepõlves luges ema mulle ja vennale tihti peast luuletusi, mida oli oma lapsepõlves õppinud. Eks meil kõigil ole kümmekond värssi, mida oma elumärsis alati kaasa kanname ja rõõmuks või mure peletamiseks loeme. Need on loitsud, mis meid aitavad.

Teame ju kõik, et kui metsas eksinud oled, siis tuleb tagurpidi issameiet lugeda. Ma ei oska tegelikult issameiet ehk Meie Isa Palvet õigetpidigi päris täpselt lugeda, aga kuidas see tagurpidi oleks?

Aga mul on rahunemiseks mõned ema loetud Juhan Liivi luuletused ja peenraid umbrohust vabastades loen ikka üht Ernst Enno lugu:

“Juss oli väike peremees,

talu liivaaugu sees,

adraks kõver kapsaraud,

äkkeks silgupüti laud,

külvab kivikildusid,

maltsa väikseid marjasid,

Suitsupääsukestest

Postitas Looduskalender - P, 01.09.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Suitsupääsukesed roostikus

Suitsupääsukesed roostikus

Küllap põhjaeestlased on märganud, et suitsupääsukesed on äkki kadunud. Majade juurest ei kosta enam rõõmsat kudli-kadlit. Ehk mõnes paigas on veel liiga hilja pessa saanud teine või kolmas pesakond, aga suurem osa me rahvuslindudest on juba rändel.

Ja neid on Lõuna-Eestis ja rannikul kõik roostikud täis. Magus putukakompott roo kohal on valmis ja siin nad nüüd maiustavad. Hea on ka õhtul kummargil rookõrrel maanduda ja silm looja lasta.

Suitsupääsukesed rabamännil

Käharpäised ohakad

Postitas Looduskalender - L, 31.08.2019 - 16.16

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Põldohakad

Põldohakad ( www.loodusemees.ee )

Olete märganud, kuidas viimasel ajal lendavad õhus suured karvatordid? Suured valged vatitupsud on puude ja põõsaste küljes ja tänavatel. Kõvema tuulega on need tutsud lagunenud väiksemateks karvakeradeks, vahel lendab mööda vaid peopesa suurune udusulg.

Ei need pole udusuled, vaid ohakavill, mida niitmata alade kõrval võib olla nii palju, et tänavaäärgi villane.

Kui see väike ohakasuleke kinni püüda, siis näete, et lähedalt näeb ta välja veidi võilille langevarju moodi, aga kümme korda suurem. Võilille seemneke udusule otsas on suur, ohkaviljal on seeme vahel isegi pisem kui võilillel, aga ülejäänud sulekera paar sentimeetrit läbimõõdus.

Suur vanker

Postitas Looduskalender - R, 30.08.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas

Tähistaevas

August on tähistaeva kuu. Aga see tähistaevas poeb meil linnaelus peitu. Tänavalampe on linnatänavatele niipalju saanud, et päris pimedat paika majade vahel annab otsida. Maalgi tuleb enne talu juures vaeva näha, et pimedusse mattuda. Ikka läheb maja läheduses mõni liikumisanduriga lambike tööle.

Käisin eelmisel nädalal ühenduse Eesti Metsa Abiks koosolekul Häädemeestel ja hoolimata mõnusa majakese olemasolust otsustasin õues magada. Mitte küll päris õues, aga oma autos. Kui istmed alla lappida, siis mahun sinna mõnusalt laiutama. Otsustasin magada miljardi tärni hotellis. Sest tähistaevas siras mu kohal oma täies hiilguses ja tärnides.

Kurereha

Postitas Looduskalender - P, 25.08.2019 - 08.08

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kurereha on sel aastal aina ja aina mu ellu trüginud. Juba juulikuus, kui käisime Aotähega Viljandi Folgi taimemängude õpitoaks metsas lilli korjamas. Siis hüüdis ta kõikjalt vastu, et ta lastele imeilusate kunstküünte tegemiseks kaasa võtaksime.

 

Mets-kurereha

Mets-kurereha ( www.loodusemees.ee )

Tõepoolest, mets-kurereha viis kroonlehte näevad süljega küüntele kleebituna välja paremad, kui ükskõik milline maniküürija meitsritöö.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.