Loodusemees

Arne Ader

Jätkame Loodusemehe kompostris ja selle lähiümbruses tegutsevate loomade tutvustamisega. Tänane lugu on kartulikoori tassivast juttselg-hiirest.

Juttselg-hiir on Eesti põldude ja heinamaade üks tavalisemaid hiiri, kes tunneb end koduselt muuhulgas ka väikelinnade aedades. Talvel on selle hiirekese määramine imelihtne, sest teisi musta seljajutiga närilisi meil sel ajal ei esine.

Kartulikoored ei kuulu vahest juttselg-hiirte lemmikpalade hulka, kuid parema puudumisel osatakse seesugusest toidust lugu pidada küll. Vähemasti siis, kui läheduses pole mõnda lindude toidumaja, mille juures saab alla pudenenud päevalilleseemneid põske pista.

Arne Ader

Hilissügisest on saamas talv ning talvitavatele loomadele muutub toidu leidmine iga päevaga keerukamaks. Külmade tulekuga on iga söögikord tähtis, mistõttu ei jäeta kasutamata ka võimalust külastada aedadesse paigaldatud kompostreid ja kompostikaste. 

Sel hilissügisel ja talvel on Loodusemehel plaanis uurida ühe Otepää koduaia kompostris ja selle ümbruses toimuvat. Küsimusi on mitmeid. Millised loomad kompostreid külastavad? Millised toidujäätmed erinevaid liike ligi tõmbavad? Kuidas kompostrite külastajad omavahel läbi saavad? 

Arne Ader

Tänavune sügis pole olnud kuldsete ja leekpunaste toonide loomisel kuigi helde. Nädalavahetusel Alam-Pedja Kirna matkarajal rännates jäi silma, et alles kolletama hakanud lammihaavikud (vt ka juures olevat fotot) olid juba poolenisti raagus ja täpselt sama oli juhtunud Pedja jõekalda künnapuudega! Mitmel pool Eestimaal on olnud siiski võimalusi kirkaid sügisvärve nautida: minu enda selle sügise kõige värvilisemad elamused on näiteks Haanjast ja Järvamaalt. 

Mis peitub sügisese värvimängu taga ja miks iga puu ning iga sügis on veidi erinev? Teeme alljärgnevalt lühikokkuvõtte sellest, mis puulehtede värve kujundab.