Tihase aasta 2016

Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Foto Arne Ader

Rasvatihane

Tuletan meelde, et määramisvõistluse 9. vooru vastuseid ootame kuni

31. oktoobri südaööni. Küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse 9. vooru osalejate vahel loosime välja:

2 Tartu Ülikooli loodusmuuseumi perepääset: LINK

1 Eesti linnuvaatleja teejuhi: LINK

1 raamatu "Sookurg"

1 raamatu "Linnuelu aabits. Talvised aialinnud": LINK

Aasta linnu joonistusvõistlusele esitasid 2387 osalejat kokku 2475 tööd!

Kõige rohkem osalejaid oli kuni 7-aastaste (754 tööd) ning 8-13 aastaste (1484 tööd) vanuserühmades. Joonistusi saadeti kõikidest Eesti maakondadest, enim Tartumaalt 885, Harjumaalt 501 ja Pärnumaalt 407. Üllatuslikult saadeti töid ka Belgiast ja Rootsist. Väga suur tänu kõikidele joonistajatele ja juhendajatele!

Järgmised sajad joonistused on Ornitoloogiaühingusse jõudnud, 19.10.2016 / foto: Andres Kalamees

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Rasvatihase erinevaid kõlavaid laule tunnevad paljud, kuid vähesed on kuulnud seda lindu mao kombel susisemas. Susinat kuuleb pesakastis hauduvale emaslinnule peale sattudes, mujal rasvatihane seda häälitsust ei kasuta. Põhjus on kiskjates nagu nirk, kärp, metsnugis, värbkakk, hulkuvad kassid, kes on õõnsuses askeldavale vanalinnule ohuks. Kuigi õõnsuses on pesa kiskjate eest suhteliselt hästi kaitstud, võib pesa avastamise korral õõnsusest saada surmalõks – ainus põgenemistee on kiskja kontrolli all ning halvemal juhul mahub kiskja õõnsusest sissegi.

Videod salvestas ja kirjutas Olle Koert, www.tt.ee

Öömajalise õhtune saabumine

Rasvatihane        Parus major

Saaremaal on samuti ööd külmaks muutunud ning tuleb hakata öödeks püsivamat pea- ja tuulevarju otsima.

Ööl vastu esmaspäeva veetis rasvatihane oma esimese öö pesakastis. Püsivaatajad mäletavad, et see on sama koht, kus väänkael kevadel tihasepaari pesa rüüstas ehk munad välja pildus.  Üks muna jäi pessa kogu suveks, aga pühapäeval trampis manuline selle pesamaterjali sisse, et seda enam silma all poleks.

Tuletame meelde, et aasta linnu joonistusvõistluse tööd tuleb hiljemalt 20. oktoobril posti panna: LINK

Joonistusvõistluse parimate tööde auhindamine toimub 18. novembril Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

Eesti Loodusmuuseumi „Öökulli akadeemia“ tutvustab aasta lindu

20. oktoobril kell 18 toimuvas Öökulli akadeemias on Eesti Loodusmuuseumis külas Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu esimees ja tihaseaasta koordinaator Margus Ots.

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi

Foto: Uku Paal

Naasmine sigimis- või talvitamisaladele sõltub õigeaegselt alustatud rändest, mille algus aga lähtub suures osas ilmastikuoludest ja bioloogilisest kellast. Vanemate lindude puhul võib rände ajastamisel oluline olla ka eelnev kogemus, mis noortes, suvel sirgunud ning sügisel esimesele rändele siirduvatel poegadel aga puudub. Millised on noorlindude enda omadused, mis võivad starti mõjutada?

Rasvatihase noorlind

Joonistusvõistluse  kuulutasid välja Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu kunstnike liit, Tartu lastekunstikool ning TÜ loodusmuuseum.

Joonistusi „aasta linnust“ rasvatihasest ning meie teistest tihastest oodatakse kuni 20. oktoobrini.

Tutvu tingimustega: LINK

Joonistusi hinnatakse neljas vanuserühmas, parimaid autoreid autasustatakse 18. novembril TÜ loodusmuuseumis (Vanemuise 46, Tartu).

Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Tuletan meelde, et aasta linnu määramisvõistluse 8. vooru vastuseid ootame septembri lõpuni, st 30. septmebri südaööni: LINK

Määramisvõistluse 8. vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Nuputamist!

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi

Foto Uku Paal

Osa lindudest lendavad talvitama kaugetesse lõunamaadesse, teised aga ei võta vaevaks pika teekonna läbimist ning jäävad talve saabudes kas paigale või hulguvad vähemal määral lõuna või põhja poole. Selliselt rändavaid linde, kelle hulka kuuluvad ka meil pesitsevad tihased, nimetatakse hulguränduriteks ning neid näeb sõna otseses mõttes ringi hulkumas ja parimaid talvitamiskohti otsimas. Tõsi, on siiski tihaseid, kes suunduvad lõunapoolsetele aladele, kuid ka sel juhul mitte väga kaugele. Põhjus võib olla selles, et kaugränduritega võrreldes on tihaslaste tiivad kehasuurust arvestades evolutsiooni käigus kujunenud suhteliselt lühikeseks, kuna lähemaid distantse saab läbida ka lühikeste tiibadega.

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi

Sügise edenedes muutuvad ööd pikemaks ning linnades lülitub tänavalgustus tööle üha varem. See kumab sisse paljudest akendest, häirides lisaks teleritele ja nutiseadmetele õhtust uinumist. Aknakatete abil saame meie oma magamistoad teha pimedamaks, kuid mida peavad tegema linnud, kel pole võimalust ööseks pesaõõnsuse ava kardinaga sulgeda ning kelle und asulate tänavavalgustus segab?