Tihase aasta 2016

Tulemused annab teada Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Foto Arne Ader

Rasvatihane

Rasvatihase aasta linnumääramise võistlus on lõppenud.

Viimases, 10. voorus oli osalejaid kokku 62, sealhulgas algajaid 35 ja edasijõudnuid 27. Ehkki küsimused viimases voorus olid raskemad, oli kõigile viiele küsimusele õigesti vastanuid üllatavalt palju – 9 algajat ja 6 edasijõudnut.

Õiged vastused koos selgitustega leiab 10. vooru küsimuste juurest:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Foto Arne Ader

Rasvatihase-isandad

Tuletan meelde, et aasta linnu määramisvõistluse viimase, 10. vooru vastuseid ootame kuni 30. novembrini.

Küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Kirja panid TÜ linnuökoloogia teadur Marko Mägi ja Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Pesakastis ööbimas käiv rasvatihane on veebikaamera vahendusel kogunud palju jälgijaid. Viimastel päevadel on rasvatihane pesakasti tulnud õhtul kl 16.00-17.00 vahel ning lahkunud sealt hommikul hiljemalt kella 08.00-ks. Seega magab ta praegusel pimedal ajal üle 15-ne tunni ööpäevas. Kui palju energiat rasvatihane pikkadel talveöödel kulutab ning kaalu kaotab?

Kaamerapilti edastab OÜ Teetormaja: www.tt.ee

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab TÜ linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Toidumajade juurde kogunevad nii tihased kui ka neid jahtivad röövlinnud ning see sunnib tihaseid pidevalt valvel olema. Ohtliku kiskja eristamine ohutust on eluliselt oluline – kui ohtliku kiskja lähenedes tuleb põgeneda, siis viimase puhul ei ole vajadust pagemisega energiat asjatult kulutada.

Mille järgi tihased neile ohtliku röövlinnu ära tunnevad? Küsimus võib esmapilgul üsna kummaline näida, kuid sellele vastuse leidmine on teadlastele olnud tõsine väljakutse ning seetõttu siiani suhteliselt kesiselt uuritud. Ilmselt käib see lindude nägemismeele vahendusel, kuid mis on täpsemalt need detailid, mida kiskja juures tähele pannakse?

Teada annab Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Foto Arne Ader

Ruben Rannamets, 6-aastane (kuni 7-aastaste vanuserühma parim töö)

Täna avati Tartu Ülikooli loodusmuuseumis 2016. aasta linnu rasvatihase joonistusvõistluse näitus, kus saab vaadata võistluse kahtekümmet parimat tööd.

Auhinnatavaid töid näeb aasta linnu veebilehel: LINK

Rasvatihane

Meeldetuletus:

Jänku-Jussi multikas toimetavad Juss, Jass ja postkastist leitud rasvatihane. Kõik koos teevad nad rasvatihasele uue kodu ja lindudele toidumaja ka.

Jänku-Jussi multika põhjal valmis ka vabalt allalaetav värviraamat: LINK

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab TÜ linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Jälgisin mõni päev tagasi pargis üht puukoristajat, kes oksaprakku midagi tassis. Mina ei olnud ainus jälgija, sama tegi ka üks rasvatihane, kes pärast puukoristaja vaateväljast kadumist saagi haaras ja eemaldus. Nii toimus see mitmeid kordi. Kas selline käitumine võib olla põhjuseks, miks rasvatihased talvevarusid ei soeta? Kas on lihtsam silmad lahti hoida, jätta meelde teiste peidupaigad, et need hiljem tühjendada?

Kirjutas Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Foto Karl Adami

Talviste olude saabumisega on õige aeg lindude toidumaja aeda või akna taha ülesse panna. Mitmeid erinevaid toidumaju leiab poodidest, kuid selle saab meisterdada ka näiteks mahlapakist või plastpudelist. Linnud ise lepivad aga ka lihtsalt ülesse riputatud rasvapalli või pekitükiga.

Tulemused annab teada Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Foto Arne Ader

Rasvatihane

Rasvatihase aasta linnumääramise võistluse 9. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 65, sh algajaid 39 ja edasijõudnuid 26. Kõigile viiele küsimusele vastasid õigesti algajate hulgas 5 ja edasijõudnutest 3

osalejat. Õiged vastused koos selgitustega leiab 9. vooru küsimuste juurest:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Kõikide õigesti vastanute vahel loosisime välja kaks Tartu Ülikooli loodusmuuseumi perepiletit – need võitsid Tiina Kerov ja Vilja Padonik. Lisaks loosisime kõikide osalejate vahel välja järgmised raamatud:

Kirjutas ja videod salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Rasvatihase pesakasti sissepääsu ava oli puuritud 3,5 sentimeetrise puuriga. Selleks, et suur- kirjurähn pesakasti mahuks pidi ta ava vähemalt poolteist sentimeetrit suuremaks õgvendama.

Alates möödunud neljapäevast käis rähn pesakasti kallal lammutamas, et auku oma keha jaoks parajaks meisterdada - ikka tunnike tagumist ning paar tunnikest vahet ja nii vahelduva graafikuga kaks päeva. Ega rähn ettevõetut naljalt pooleli jäta ning visadus viis sihile.

Laupäeval siis pressis end lõpuks sisse ja hakkas koheselt rasvatihaste „sisustust“ välja loopima. Nagu näha on tegu suur-kirjurähni emaslinnuga, kellel punane kuklalaik puudub