Video

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Foto Arne Ader

Kanakulli pesa Riia linnas

Kanakull        Accipiter gentilis

Arvukus on kanakullidel mõnekümne aasta taguse ajaga oluliselt langenud, tänavu on pesitsejaid alla poole tuhande paari. Põhjuseid on muidugi erinevaid, aga intensiivset  metsamajandamist kanakullid ei talu, nende elupaikadeks on alati peetud vanemaid ja suuremaid segametsa massiive. Viimastel aastatel tegutsevad üksikud isendid linnades ka Tallinnas. Sellest lubasid lähiajal kirjutada meie „röövlinnumehed“.

Video salvestas Aita, LK foorumist

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Olukorda tutvustab Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Rasvatihane       Parus major

Rasvatihased valmistuvad praegu pesitsemiseks, valitakse sobiv koht välja ja peagi alustatakse pesa ehitamist. Pesa ehitab emaslind, kes võib karvade ja sulgedega vooderdatud samblast pesa puuõõnde või pesakasti ka vaid paari päevaga valmis teha, kuid tavaliselt kestab pesa ehitamine siiski mõnevõrra kauem. Munemisega alustavad rasvatihased aprilli viimasel dekaadil.

Tutvu aialinnu päevikuga: LINK

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Hallhüljeste elu „tähtsaim aeg“ hakkab tasapisi ümber saama. Veebruarkuus nägijatena ilmavalgust näinud kümne kuni kaheteist kilosed hülgepojad teevad juba meres oma esimesi avastamisi, seda täiesti iseseisvalt, ilma emaslooma abita. Hülgemammad toitsid oma poegi alla paarikümne päeva, laktatsiooniperioodi kestel arenes välja ka noorte hüljeste immuunsüsteem ning nende kehakaal imetamise lõpul oli üle neljakümne kilo.