Tekst ja foto: Toivo Tuberik
Sirge lehtrik
Septembrilõpu söögiseentest üks vähetuntud tegelane on sirge lehtrik. Hilisõhtuses, hämaras metsas mõjuvad nad nagu teejuhtidena eksimise poole. Pikkade ridadena või ringidena meelitavad nad ikka sügavama metsa poole. Valgetest seentest on ta üks kaunimaid. Oma erakordselt korrapärase ehituse poolest jätavad nad väärika ja usaldusliku mulje.
Kõrguvad sammastena rohust nagu baobabid Aafrika metsades. Segi ei ole neid võimalik ajada ühegi teise valge seenega. Noorest peast on seenel väike, bareti moodi kübar väga pika ja jõulise jala otsas. Vananedes pöörduvad laia kübara servad jõuliselt ülespidi, olles tõesti lehtriku nime väärt.
Kulinaarsed omadused on sirgel lehtrikul samuti head – kuumtöötlusel muutub seen meeldivalt aromaatseks. Kupatamist või leotamist ei vaja.